Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Eduard Leppik / 80. juubel
Eduard Leppik 80

Eduard Leppik · Trükitud tööd · Avaldatud artiklid · ERA kaastööd · Tunnustused · Neeruti Seltsi auliige · Eduard Leppik 80 · Sooja südame ja koduga Eduard Leppik · In memoriam · Oma auliiget leinab NS

EDUARD LEPPIK 80

"ELAN SELLEKS, ET TUNDA, TEADA JA MÕISTA..."

"OMA SAARE" OTSIJA

Memuaarideraamatu "Minu raamat" eessõnas paigutab kirjamees, koduloolane ja uurija Eduard Leppik oma elu "keskmise eestlase" standardile, "kes pole tipuks Fortuna mütsil, aga ka mitte tema kingataldadeks". Selles mõneti mõistukõnelises väljendis peegeldub tööka ja edasipüüdliku mehe kreedo - anda oma maksimaalne panus kõigi võimete piiril ning jätta endast maha jälg kui sõltumatust ning raskusi trotsivast ajastuinimesest. Võib arvata, et selline elusiht on teostatav vaid vähestel. Eduard Leppiku elu on kulgenud läbi 20.sajandi kõige vapustavamate sündmuste, mis oluliselt on mõjutanud ka tema huvisid ja pürgimusi. Isegi selline fakt, nagu Tartu ülikooli viimane suurtulekahju tegi korrektiive Leppiku eluplaanidesse, kuna tulekahjus hävis tema kandidaadiväitekirja mustand, uut ta enam kirjutama ei hakanud. Väitekirja kaitsmine võinuks teda viia juba teadlaskonna ridadesse, kuhu ta oma eelduste poolest oleks suurepäraselt sobinud. See tähendanuks võimalikku tõusu soome-ugri keelte ja murrete uurijate esiritta.

ÕNNITLEJAID ÜLE EESTI

Tol pühapäevasel õhtupoolikul oli Kadrina Rahvamajja asja kõigil neil, kel tegemist või kokkupuuteid meie kultuuri- ja kodulooga, sest selle ala suurmees Eduard Leppik tähistas oma 80.sünnipäeva.

Siinkohal ei oleks võimalik üles lugeda kõigi kohalesaabunute nimesid, kuid et kohale olid tulnud "õiged" inimesed, see oli küll kindel.

Et Leppiku elust ja tegevusest ülevaadet saada, soovitan kõigil läbi lugeda tema vastne mälestustekogumik "Minu raamat", mille esitlus oli just juubeliõhtul. Nii üksikasjalikku autobiograafiat ei ole õnnestunud veel lugeda. See on üdini aus, n.-ö. lõpuni minev ülestunnistus oma ideaalidest kuni nende täitumise kirjeldusteni. Raamatu lõpus on kirjas Leppiku "üheksa tähelepanekut pikalt eluteelt", mis kõlavad kui piibellikud kümme käsku. Eduardi enda elu ongi olnud nende "tähelepanekute" praktilise rakendamise eeskuju.

"Mis teed, tee rahva heaks. Kes nii ei talita, on tühi kruus januse peos". Nõnda on Leppik sõnastanud ühe oma põhimõtetest. On ülimalt kahju, et seda õilist juhtlauset on nüüdisajal häbenema hakatud.

Eduard Leppiku elus on eriline koht olnud lastel ja lastelastel. Tema järglaste arvukas pere domineeris ka juubeliõhtul. Nemad said ka autorilt ehk isalt ja vanaisalt esimestena kätte vastse memuaaridekogumiku eksemplari, mida juubilar jagas ka oma lähematele abilistele ja tuttavatele.

Üle veerandsajandi Väike-Maarjas lapsi õpetanud pedagoog Leppikust sai pensionipäevil märkamatult Võduvere külas majaperemees. Põhiliselt oma tugevate kätega (Leppik on olnud ka tõstesportlane) rajatud kodu on tasapisi omandanud vaimset kiirgust levitava keskuse maine. Ma ei pea silmas mitte üksnes Kiigemäe katuse all kirjutatud arvukaid raamatuid, - sinna on koondatud ka suure püsiväärtusega raamatukogu, aastakümnetega kogutud perioodilised väljaanded, teatmeteosed, sõnaraamatud, arhiiv. Seal säilitatakse ka Eesti toponüümide sajatuhandelise kogu algeksemplare. Juba praeguseks on Kiigemäe saanud omamoodi nõustamiskeskuse maine. Majaperemehe ääretu sõbralikkus ja abivalmidus ei luba ühtegi abivajajat jätta ukse taha teadmatusse, ikka on võimalik saada asjatundlikku teavet, ja seda mitmes keeles, puudutagu see ajalugu, kirjandust, etnograafiat, geograafiat, murdeid, soome-ugri keeli, filosoofiat jpt. teadusharusid. Leppik "kougib" küsijale ikka vastuse välja, - kui oma mälust parasjagu ei leia, siis laeni ulatuvatest riiulitest on alati midagi võtta.

Eesti Kirjandusmuuseumi vanemteadur professor Arvo Krikmann, Leppiku kunagine õpilane Väike-Maarjas mäletab siiaajani, kuidas Leppik oma õpilasi tööle ja tegutsema pani, ikka vaikse sõna ja isikliku eeskujuga.

Juubeli puhu Leppikut õnnitlema tulnud Eesti Kirjandusmuuseumi teadur, folklorist Rein Saukas rõhutas eriti Leppiku huvi murrete vastu ning tema põhjalikkust kõigis töödes, mis ta on saatnud nii muuseumile kui Emakeele Seltsile.

Meenutada võib sedagi, et Leppiku vaimseks isaks ülikooli päevil oli akadeemik Paul Ariste, kes juhendas ka tema väitekirja koostamist.

Eesti Rahva Muuseum meenutab Eduard Leppikut kui oma ligi poolesajandilise tegevusega korrespondenti. Selle aja jooksul on Leppik muuseumile üle andnud üle 100 töö.

Kui nüüd küsida gustavsuitsulikult, kas äsjane juubilar Eduard Leppik on "oma saare" leidnud, siis vastus saab olla üksnes jaatav. NAGU Leppik isegi on maininud, on suurem osa tema töödest valminud Neeruti viljakas õhustikus, viimase paarikümne aastaga. 31 raamatut, 334 artiklit ajakirjandusväljaannetes, - see on vaid osake suure töömehe elutööst.

"Liiguta ennast pidevalt nii kehaliselt kui vaimselt, sest liikumine tähendab tervist ja pikaealisust, mis on saavutusterohke elu nurgakivi," nõnda on sõnastatud Leppiku esimene "üheksast tähelepanekust". Kui esimene, ju siis ka kõige olulisem tähelepanek.

Enn Mälgand
Kadrina valla ajalehe Kodukant toimetaja

- - -

Aasta sammud astusivad rutust ajaradadella kiireil teedel kaugemalle.... ("Kalevipoeg", teine lugu)

AUSTATUD NEERUTI SELTSI AULIIGE

Eesti kultuurilugu on mõõtmatult rikastanud Teie aastakümneid väldanud töö. Otsekui Teie kohta ütleb tabavalt laulik meie rahvuseepose teises loos:

"Kui mina hakkan kuulutama,
laulujuga laskemaie,
vana lugu veeretama,
ei mind jõua ohjad hoida,
ohjad hoida, köied köita,
pilved pikad ei pidada,
taevas laia talitseda."

Ükski tõke pole suutnud takistada Teid loomast ja töötamast oma kodumaa ja rahva heaks, tema kestmajäämise ja ajaloo mäletamise ning tundmise heaks. Selle eest tuhat tänu Teile!

Erksat meelt ja vahedat sulge veel paljudeks aastateks soovib

Teie Neeruti Selts

Kadrinas, 11. oktoobril 2004

- - -

EDUARD LEPPIKU 80. JUUBELISÜNNIPÄEVAKS

Keegi küll ei löönud lokku,
aga rahvas tuli kokku -
tegi stardi rahvamajja
jooma kohvi, sööma saia.
Mis on põhjus sellel stardil -
juubel on ju Eduardil.
Sellest üsna tuntud mehest
sageli loed ajalehest.
Ja ka pole mingi ime,
et sa leiad tema nime
raamatute tiitellehelt -
palju on neid sellelt mehelt.
Juba siis kui töötas koolis,
koduuurimisest hoolis.
Kõike luges, jälgis, uuris,
küsitledes ringi tuuris.
Leidis ikka õige maja,
kirja pani kõik, mis vaja.
Ehkki riiuleil veel ruumi,
saatis muist ka muuseumi,
et see tuleviku huviks
rahva mõtted üles kruviks.
Muist, mis raamatuisse raius,
juba nüüd on rahva maius.
Neist saab teada väga palju,
rohkem tõdesid kui nalju -
kuidas elas Viru rahvas,
sipeldes ka sakste kahvas,
kuidas õnneks taoti raudu
Neerutis ja ümberkaudu.
Täites rahva teadmisjanu
tema poolt Sa pälvid tänu.
Soovime nüüd üheskoos -
ela, tööta samas hoos!
Sile olgu elurada,
siis saab aastaid varsti sada!

Heino Sõrm

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314