Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Külad / Võduvere
Võduvere

Võduvere · Ohepalu · Vandu · Jõetaguse · Pariisi

VÕDUVERE

VÕDUVERE VARASEMAST AJALOOST

Võduvere nimi on kirjalikul kujul esimest korda jäädvustatud 13. sajandi esimesel veerandil. See on säilinud 1241. a ümberkirjutatud kujul ürikus Libor Ceuzes Daniae (Taani hindamisraamat). Küla tegelik vanus on aga vähemalt 1200 aastat suurem, sest praegu on Võduvere küla lõunasotsal säilinud ühe lohuga kultusekivi ning Loobu jõe ja endise Päri karjamõisa hoone vahel seitsme lohuga kultusekivi. Mõlemad kuuluvad väikelohuliste kultusekivide tüüpi. Eestis lõppes nende tegemine Rooma rahuajal, s.o. meie ajaarvamise algussajandeil. Seega ulatub Võduvere algus vähemalt 2000 aasta kaugusele.

Kuni Põhjasõjani pole Võduvere nimi dokumentidest teada. 1710. aastast alates, kui Tallinn ja Saaremaa alistusid Vene vallutajaile ning kohalikud mõisnikud asusid oma majandust korrastama, leidub Võduvere kohta üle ootuste rohkesti päris üksikasjalikke teateid.

Nii asutas mahapõletatud Neeruti mõisa pärija, ilmselt majanduslikuks kosumiseks, Jõetaguse ja Võduvere karjamõisad, millest viimane asus Kirsimäel kunagise Kasteniidu kõrtsi läheduses.

Põhjasõja sündmusi oli Võduvere ümbruses tihedasti, ilmselt ka lahinguid, sest suur sõdurite matmispaik oli Ristamäel, otse uue (praeguse) teetrassi lõunaküljel. Väiksemad matmiskohad olid Valgeristimäel kivide Pruut ja Peigmees juures ning Järvelagedal.

1858. a kaardil oli Võduvere Eeskülas talusid juba nii tihedasti, et neid hakati sealt Tagaküla maile viima, kus seni olid olnud ainult saunakohad.

Võduvere Eeskülas olid 20. sajandi alguses renditalud: Otsa-Tõugu (Harry Hallikmann, muudetud kujul Aldur Haljak); Harju (Aleksander Hallikmann); Madi (Mihkel Viise); Madise (Johannes Hallikmann); Juhanirahva (Aleksander Allikas); Oha (Hans Laast).

Võduvere Tagakülas olid samal ajal juba päriseks müüdud talud: Esku, mõisa kirjas Veski-Kaarli, rahvasuus Veskirahva, kuna asudes veel Eeskülas jõe ääres elas seal Võduvere veskimölder (uues asupaigas Jaan Viikmann); Väljaääre (Jakob Tepper); Välli (Johannes Steinfeldt, hiljem Otto Säde); Koitla (Joosep Veiderpass); Miku-Otto, rahvasuus Miku (Jakob Schönfeldt). Kolm viimatimainitud talu tekkisid algse Mikko-Otto talu jagamise tulemusena ühe venna ja kahe õe vahel. Alt-Naela ostis 1893 Madis Vestholm (suri 1913). Tema poeg Gustav abiellus 1914 Alide Pohlaga Kadapiku külast. Gustav suri 1916. Koha päris vend Jakob Vestholm, kes elas Tallinnas. Talu asus majandama õde Elisabeth, kes abiellus rätsep Rudolf Lampega Udrikust. Nende tütar Meta (muutis nimeks Laanerünk) aitas emal talu pidada. Meta Laanerünk suri Alt-Naela talus 1972. Kraani talu ostis Kaarel Vallbaum. Sonne talu sai Jaan Sonnelt 1894 kingituseks Gustav Viise. Alt-Tõugu talu ostis mõisalt Pihlakametsa Andres, kes müüs selle edasi Heinrich Rosenfeldtile, kes omakorda müüs sajandivahetusel talu põhjapoolsema tüki Alt-Tõugu A nime all Freimuthile. Hiljem asus sinna Siispool. Alt-Tõugu B pärandas Rosenfeldt oma pojale, kes müüs edasi Gustav Villmannile (uus nimi Viilma). Talu kuulub praegu G. Viilma väimehe Arnold Kõivu (suri 1996) pärijaile. Viimane talu vastu Päri karjamõisa piiri oli Kivitoa (August Saaga). Võduvere koosseisu kuulusid veel Kuresöödi (Jaan Moor), Mustakatku (Neuhaus) ja Pikasoo (Steinfeldt).

1919. aasta maareformiga liideti Võduverega ka Mäeotsa (Juhan Viikmann) talukoht. Päri osa (liideti Võduverega 1976) tekkis 1919. aasta maareformiga ja ehitati välja 1920ndail aastail.

Eduard Leppik
Võduveres, 07.06.2000

VÕDUVERE KÜLA TRADITSIOONID

Küla esimene traditsioon, mis haarab kõiki küla alalisi, endiseid ning suveasukaid, on külakokkutulekud iga kahe aasta tagant. See mõtte looja oli küla põliselanik Kaljo Viese (1925-1997).

I külakokkutulek toimus 23. ja 24. juunil 1989. Üritus toimus hästi ette valmistatud kava kohaselt, saades alguse Alt-Tõugu talu avaral õuel küla lipu heiskamise ning vimplite jagamisega. Külakosti laulu näol tõi Kadrina Rahvamaja meesansambel Wirro, mille kauaaegne liige oli ka Kaljo Viese. Leidis aset südamlik kohtumine suure hulga praeguste ja endiste külaelanike vahel, kes palju aastaid polnud kokku saanud. See oligi üks kokkutuleku eesmärkidest. Teise eesmärgina valiti külavanem, kelleks rahvas üksmeelselt valis Kaljo Viese. Mäeotsa mäeveerul (vanas kõnepruugis Männimäel) läideti õhtu saabudes jaanituli, mille juurde kuulus mitu lõbusat koosveedetud tundi täis rahvalikke võistlusmänge ning tantsu nii täiskasvanutele kui ka lastele. Järgmisel hommikul võeti ühist hommikueinet Alt-Tõugu õuel, kust siirduti Kadrina kirikusse kontsert-jumalateenistusele. Järgnes väike ekskursioon küla põlistesse talukohtadesse, suplus küla oma kaunis Orajärves ning ühine lõunasupi söömine. Kokkutuleku kõrghetk oli mälestuskivi avamine Mäeotsa mäeveerul ning kokkutuleku tamme istutamine. Mälestuskivi pühendati külaelanikele, kes 1941-1944 viidi oma kodudest punase terrori ohvritena. Nende nimed on raiutud kivisse. Kokkutulekute traditsioon oli avatud ning see tõi omakorda kaasa mitu uut traditsiooni.

II külakokkutulek toimus 23. juunil 1991. Esimese kokkutulekuga saavutatud skeemile lisandus uusi nüansse - Enn Loigu (1938-2003) Neeruti-teemalised luuletused; Võduvere Ajaleht; konkurss Võduvere Matsi ja Võduvere Piiga tiitlile; eelmise kokkutuleku videofilmi ühisvaatamine. Osalejaid oli 131 (registreerimislehe andmeil).

III külakokkutulek toimus 23. juunil 1993. Lisaks meelelahutuslikule kavale peeti vajalikuks ka küla probleemide arutelu.

IV külakokkutulek toimus 23. juunil 1995. Osalejaid oli 88. Vihmane ilm ei heidutanud. Bussiekskursiooni läbi küla ilmestasid Eduard Leppiku (s 1924, Võduvere küla elanik), tuntud koduuurija asjatundlikud selgitused. Õhtusel koosviibimisel kõneles Kadrina vallavanem valla perspektiividest. Külakoosolek arutas küla majandus-probleeme ning valis külale uue juhatuse. Abikülavanemaks valiti teiste seas ka Ülo Kais. (Kui Kaljo Viese oli raske haiguse tagajärjel lahkunud Manalateele 31.12.1997, valiti Ülo Kais, sündinud 11.06.1951, külavanemaks.)

V külakokkutulek toimus 23. juunil 1998. Mälestati külavanem Kaljo Vieset. Üritused kulgesid tavapärase plaani kohaselt. Külainventuuri andmeil oli külas 31 elamiskõlblikku eluhoonet; 56 kohalikku elanikku, neist 21 meest, 20 naist, 15 last, kellest 5 olid koolieelikud; 247 ha põllumaad, mis kõik oli üles haritud.

VI külakokkutulek toimus 23. juunil 2000 tavapärase plaani järgi: kogunemine, avamine, lipu heiskamine, ettekanded, külaprobleemide arutelu, videofilmide vaatamine, spordiüritused, naljamängud, jaanituli. Suurt huvi pakkusid fotonäitus Võduvere elamuist 1998-2000 ja Eduard Leppiku ettekanne Võduvere vanemast ajaloost. Vaadata oli ka Kadrina valla vastvalminud videofilm "Suur väikeses". Osalejad said omandada ka küla oma raamatu "Võduvere küla lühiajalugu", mille Kaljo Viese oli valmis saanud vahetult enne lõplikku lahkumist.

VII külakokkutulek toimus 23. juunil 2002. Kokkutulekule eelnes külaaktiivi mitu koosolekut (23.02.; 19.05.; 09.06.). Lääne-Viru Kohaliku Omaalgatuse Programmi (KOP) maakondlik komisjon otsustas 19.06.2002 toetada projekti Võduvere küla kokkutulek rahaliselt 10000 krooniga. Kokkutulekul leidsid aset kõik juba traditsiooniliseks saanud tegevused, sealhulgas presidendi tule toomine vallavanema poolt ning vallaprobleemidest/saavutustest kõnelemine. Külakoosolekul valiti Võduvere Seltsingu, loomise lepingu sõlmisid Ülo Kais ja Juhan Viise 25.05.2002, vanematekogu, arutati seltsingu täiendamist, järgmise kokkutulekuga seonduvat ning finantsküsimusi.

Kogu küla haarava traditsiooni kutsus ellu külavanem Ülo Kais, kes igal aastal koos abi(de)ga 1. jaanuaril külastab isiklikult kõiki küla peresid, et soovida head uut aastat.

Küla poolt mälestatakse lahkunuid maakonna ajalehes ning toetatakse lahkunute peresid rahaliselt võimaluste piires.

Küla järjepidevuse huvides on toetatud/tervitatud juurde tekkinud noorperesid ning vastsündinud külaelanikke.

Küla juubilare peetakse meeles kingituste ning õnnitlustega külajuhtkonna poolt.

Küla tegevused ja elu-olu on avatud suhtlemises üldsusega, vallavalitsuse ja -juhtidega, teiste ühingute ja organisatsioonidega (Neeruti Selts).

Küla aktivistid ja juhtkond on hakanud koos käima nn mõttetalgutel (toimus 23.02.2003), et ühiselt välja mõelda, planeerida ja kujundada küla arengut ja igapäevaelu.

28.04.2003 eraldas Kohaliku Omaalgatuse Programm Võduvere Seltsingu projektile "Meie Võduvere" 10400 krooni rahalist toetust. Projekti üritusteks olid võllkiige ehitamine, kokkutulekute platsi korrastamine ja tuletõrjepäeva korraldamine.

Küla on välja kujundanud oma kooskäimiskoha looduses. Traditsioonilisest jaanituleplatsist Mäeotsa metsaveerel Võduvere Tagakülas, kus asuvad nii mälestuskivi kui ka lipuvarras, on kujunenud paik mitmesugustele üritustele. Sinna on rajatud kvaliteetselt ja loodussobivalt kaks katusealust laudade-pinkidega, välikäimla, alaline lõkkekoht ning ehitati puidust võllkiik. See kõik paneb aluse ürituste korraldamisele.

Rahvarohke, kõigile avatud üritusena toimus 28.06.2003 Võduvere pritsimeeste päev. Koostöös Lääne-Viru Päästeametiga demonstreeriti mitmesuguste hädaolu-kordade lahendamist. Atraktiivsed olid nii põleva majakese (just selleks puhuks ehitatud) kui ka sõiduauto kustutamised. Olid tegevused ja võistlusmängud lastele.

Lääne-Viru V Maapäeva raames oli palutud Võduvere külas vastu võtta ühe teemapäeva - Keskkond eile, täna, homme. Roheline maakond - osalejaid Eesti Loodusfondi projektijuhi Toomas Trapido juhtimisel. Küla korraldas autobussitäiele osalejaile retke Fr. R. Kreutzwaldi sünnipaika (asub Jõeperes, seega Neeruti lähistel) ning Neeruti järvede-mägede maile Neeruti Seltsi retkejuhi abiga. Küla ajaloost kõneles Eduard Leppik, kelle elupaik on kiigeplatsi vahetus läheduses. Vabas looduses kiige- ja lõkkeplatsil pakkusid küla noored neiud ja küpses eas pereemad maitsvat lõunasööki otse lõkkelt - hernesupp külavanema Ü. Kaisi põllul kasvanud saagist, piim Harju talu toodangust.

Kreutzwaldi aasta tippüritus Kadrina vallas - Rakvere Teatri etendused Neeruti Sadulamäel - ning sellega kaasnevad üritused Neeruti LKA-l 13.06.-13.07.2003 puudutasid ka Võduvere elanikke. Intensiivistus liiklus, samas tõi kaasa ka piiranguid. Eriti sündmuste keskmes oli Kuresöödi kui tegevuste keskmes paiknev talu. Küla suhtus üritusse arusaavalt ja loovalt. Tänu heale ettevalmistusele ning informeeritusele ei kaasnenud ühtegi arusaamatust ega mitterahulolu ilmingut.

23.08.2003 läbis küla rahvusvahelise autoralli üks kiiruskatsetest. Varasemad kokkulepped ning mõistev suhtumine säästis külateid.

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314