Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Neeruti / Muistendid
Muistendid

Neeruti MKA · Muistendid · Ajakirjanduses ilmunud artiklid Neerutist · Ajalehes Kodukant ilmunud artiklid Neerutist

MUISTENDID

MÄEOTSA ALLIKAS

Ammu ennemuistsel ajal hakanud Kalevipoeg kündma. Ta alustanud praeguse Ristamäe autobussipeatuse juurest lääne suunas. Kui ader juba sügavalt mullas olnud, tõmmanud ta vasakust ohjaharust ja jätkanud kündi kagu suunas kuni Hobujärveni. Nii sündinud Rista-, Pikk-, Ämma- ja Emumägi. Tagasi tulles pööranud ta mullakamara Vesiaugu-, Kahnu-, Nuuskaugu-, Lusthoone-, Sadula- ja Valgeristimäeks. Praeguse Mäeotsa taluni jõudes olnud ta juba väga väsinud, pannud pea esimesele vaole ja sirutanud jalad Kadrina suunas Laiale heinamaale. Töösoojus ja palav ilm pigistanud vägeva kündja kerest higinired voolama. Need valgunud kruusa ja ilmunud Laia heinamaa servas nähtavale Mäeotsa allikana. 1934. aastal kaevati sellele kohale tiik, mida võib praegugi näha pere õuenurgas.

SADULAMÄGI

Kalevipoeg kasutanud oma hiidhobust nii ratsutamiseks kui ka kündmiseks. Sadul olnud ratsul alati ka kündmise ajal seljas. Kui ta siis teise vaoga Hobujärve juurest Ristamäe poole tagasi tulles praeguse Eesjärveni jõudis, tegi ta väikese peatuse. Et hobune saaks hinge tõmmata, võttis ta sellel sadula seljast ja asetas vaoharjale. Sadul oli aga nii raske, et vajutas sinna sügava jälje, mis eraldab praegugi Sadulamäe linnuse aset Tornimäest. Et sellel süvendil on sadula kuju, hakati mäge kutsuma Sadulamäeks.

PIKASOO AUK

Kui Kalevipoeg kündmisel Neeruti järvedest pisut juba Ristamäe poole jõudis, hakanud parmud kangesti tema hobust kimbutama. See rapsis jalgadega ega püsinud enam vaol. Kalevite kange poega rakendanud hobuse adra eest lahti, võtnud tal sadula seljast ja lasknud vaese looma püherdama. Sellest sündinud pikk ja avar org Pikamäe ja Valgeristi mäe vahele, mida praegu kutsutakse Pikasoo auguks ja selle põhjas olevat piklikku rabariba Pikasooks.

NUUSKAUK JA NUUSKAUGU MÄGI

Kord pannud Kalevipoeg praeguse Neeruti maastikukaitseala idaserval pärast kündmist hobuse kammitsasse ja lasknud sööma. Ise heitnud pikali, aga jäänud magama. Hundid tulnud kohe tema abilist kiusama. Hobune hakanud korskama (kohalikus murrakus = nuuskama) ja kabjaga maad kaapima. Kust ta mulla ära kaapinud, tekkinud Nuuskauk, aga sinna kõrvale kerkinud Nuuskaugu põhjast lahti tongitud mullast kõrge Nuuskaugu mägi.

NEERUTI JÄRVED

Kui Kalevipoeg oli kündmise Neerutis lõpetanud, pannud ta hobuse kammitsasse ja lasknud rohtu näksima, ise aga heitnud pikali. Kui väsinud hiiglane magama jäänud, hiilinud hundid tema hobust kimbutama. See löönud küll takka üles ja rabanud põrgukoeri kapjadega, aga kiskjaid olnud palju, need murdnud vägeva ratsu maha ja söönud ära. Viimasena pistnud nad kinni kaks neeru, mis olid oma raskuse tõttu vajutanud pinnasesse kaks sügavat auku, millesse hiljem kogunenud vesi ja neist saanud Neeruti järved ja Neeruti oma nime - Neeruti.

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314