Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Kadrina / Ajalehes Kodukant ilmunud tagasivaated
Muinsuskaitseklubi

Kadrina alevik · Tuntud inimesi Kadrinast · Kadrina kirikuõpetajad · Kadrina kool · Ajalehes Kodukant ilmunud tagasivaateid Kadrinale Ajakirjanduses ilmunud artiklid Kadrinast

AJALEHES KODUKANT ILMUNUD TAGASIVAATEID KADRINALE

Mälestustahvel majaseinal
Raamatusõprade ühing
Muinsuskaitseklubi
Brigantiin
Intervjuu aastakümnete tagant
Jüri Balder - kaupmees Kadrinas
Usk, lootus, armastus - seda ei võtnud sundjate püüd
Laulgem nii, et puuduks igavus ja tüdimus
Kodukoht - Kadrina

MUINSUSKAITSEKLUBI

Tiiu Uusküla - juuni 2001

10. märtsil 1988 asutatud Kadrina muinsuskaitseklubi oli Rakvere rajoonis viies omataoline. Valiti seitsmeliikmeline juhatus. "Ohje hoidis" Olav Mäe. Esimeseks külaliseks oli Mart Laar. Hilisem tegevusplaanide konkretiseerimine seadis eesmärgiks Kadrina kihelkonna langenud sõdurite mälestussamba taastamise. Raha selleks hakkasime koguma annetustena. Säilinud dokumentidest võib näha, et inimesed annetasid 1 kuni 100 rublani kõigist kohalikest asutustest ning kaugemaltki.

Ühiseks ettevõtmiseks tolleaegse kohaliku võimuga olid 11. ja 12. juunil Kadrina I kodupaigapäevad. Ajalookonverentsil tegid ettekandeid Kadrina Keskkooli õpilased ja põlised kohalikud Melaine Siispool ning Arnold Kastemäe. Vaadati Anto Varda filmi Kadrina lähiminevikust. See kõik oli sissejuhatus selle ajaloo tundmaõppimiseks, millest kaua oli räägitud vaid poolihääli või üldse mitte.

Õhtu naelaks kujunes tuluõhtu loterii ning oksjoniga. Kutsutud külalisteks olid Arvo Kruusement ja Juhan Aare. Saal oli rahvast tulvil. Loodeti kuulda avalikkusele tuntud inimeste suust seda, mis igaühe hinges aastaid väljapääsu oli otsinud: viha vene okupatsiooni vastu. Ja kui saali toodi meie sini-must-valge, oli igaühe hinges ka uhkuse, äratundmisrõõmu, härduse ja valu virrvarr, saatjaks pisar silmanurgas. Oli ju seni vaid paar korda meie rahvuslippu avalikkuse ette toodud. Sellest hetkest teadis see saalitäis rahvast: me suudame! Siis esinesid taidlejad. Järgnes lõbus vaatemänguline oksjon annetatud asjadele. Kogu tulu kasvatas ausamba taastamise fondi.

Vaadata sai fotonäitusi: Margus Lindmetsalt jalgrattamatkast "Kuidas elad, Virumaa?" ning H. Kruusvaldi Kadrina vaateid. Oli rikkalik käsitöönäitus.

Teisel päeval toimus jalgrattamatk Kadrina ümbruses. Undla pargi kultusekivi juures kõneles Eduard Leppik, edasi suunduti Lodikivi juurde, sealt August Sulevi dendroparki ning Neeruti looduskaitsealale. Õhtul oli simman.

Järgnevad kuud möödusid ikka raha kogumise tähe all. Ausamba taastamise kogu raskust kandis Heinrich Reimann. Tema tellis detailid, sõlmis töövõtulepingud ja kõik muu. See kõik oli tema südameasi. Vabatahtlikud tegid kuni 200 töötundi. Agaruses sai taastatud ausammas endisest isegi veidi kõrgem. Tööd kroonis ausamba avamine ja õnnistamine pastor Madis Oviiri poolt 23. juunil 1990. See oli järjekordne suursündmus Kadrina ajaloos.

24. juunil oli surnuaiapüha. Ei ole see kalmistu näinud nii palju kokkutulnuid enne ega hiljemgi.

1991. aasta tõi kaasa ausambataguse ning peavärava müüri taastamise. Raha selleks tõi sisse oksjon, mille käivitajaks oli tolleaegne TK esimees, hilisem vallavanem Jaan Stern. Majandid ja asutused annetasid seadmeid, masinaid, ehitusmaterjale, paneele, seemnevilja, kartuleid, herneid, seapõrsaid jpm. EPTlt oli traktor. Asi õnnestus täielikult. Müüri tegi valmis ehitusühistu OTO koos vabatahtlike abimeestega. Kahjuks ei ole 10 aasta jooksul meie lagunenud kalmistumüür enam tähelepanu pälvinud.

Muinsuskaitseklubi tegevus hõlmas ka kodanike komiteede liikumist ning Eesti Kongressi saadikute valimisi 24. veebruaril 1990. Tuluõhtuid sisustama kutsuti tuntud esinejaid. Merle Karusoo lavastuses pealkirjaga "Aruanne" (Ella Kaljase päevikud) lugesid ja laulsid Katrin Saukas, Jaak ja Mart Juhanson ning Marko Matvere. Priipääsmega olid kutsutud Siberi kannatusteepopöa läbiteinud. Etendus senisel tabuteemal oli vapustav. Esines meil ka Valhalla noorte meeste näitetrupp Tartust. Samal ajal oli üles seatud kaunite rahvarõivaste näitus, millest enamus oli kohalike usinate naiste näputöö. Vaevalt mahutas rahvamaja saal kokkutulnuid, kui oli kohtumisõhtu Matti Pätsiga. Oli huvitavaid küsimusi ja väärikaid vastuseid, sekka rahvapillilugusid ning tantsu.

Kadrina Muinsuskaitseklubi viis ellu püstitatud eesmärgi. Kahjuks hiljem uusi eesmärke ei seatud ning tegevus hääbus. Ka nüüd, 10 aastat hiljem, vajaks meie kodupaik muinsuskaitsealast liikumist. Kas vajaks?

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314