Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Kadrina / Ajalehes Kodukant ilmunud tagasivaated
Laulgem nii, et puuduks igavus ja tüdimus!

Kadrina alevik · Tuntud inimesi Kadrinast · Kadrina kirikuõpetajad · Kadrina kool · Ajalehes Kodukant ilmunud tagasivaateid Kadrinale Ajakirjanduses ilmunud artiklid Kadrinast

AJALEHES KODUKANT ILMUNUD TAGASIVAATEID KADRINALE

Mälestustahvel majaseinal
Raamatusõprade ühing
Muinsuskaitseklubi
Brigantiin
Intervjuu aastakümnete tagant
Jüri Balder - kaupmees Kadrinas
Usk, lootus, armastus - seda ei võtnud sundjate püüd
Laulgem nii, et puuduks igavus ja tüdimus
Kodukoht - Kadrina

LAULGEM NII, ET PUUDUKS IGAVUS JA TÜDIMUS!

Tiiu Uusküla - mai 2003

See üleskutse on pärit laulupäeva üldjuhi Ernst Taela peokõnest. Olgugi see kõne peetud tänaseks 70 aastat tagasi, ei ole öeldu mõte võõras ega ülearune ühelegi ajajärgule ega ühelegi aastakäigule. Selles ongi ühislaulu missioon, tema püha olemus.

Kadrina Hariduse Seltsil oli 1933. aastaks seljataga 27 tegevusaastat. Need olid aastad täis isetegemist laulu, tantsu, näitemängu ja mitme muu ühistegevuse näol. See oli tegevuslusti ja -rõõmu materialiseerimine seltsi ülalpidamisel oleva kooli tarbeks. Samuti hoidis ja kasvatas see tegevus eestlasele nii omast sisemist kultuurijanu ja kultuuriväljundit. Kadrina laulupäev 11. juunil 1933, mis peeti vaid 3 aastat tagasi valminud rahvamaja taga nn rahvamaja aias, oli just üks selliseid ettevõtmisi. Tuntud poliitiku professor Jüri Uluotsa kohalolek ja kõne laulupäeval sümboliseerisid eestlust igas mõttes, nii Eesti kui riigi ja eestlaste kui rahva iseolemist ja isetoimetulemist, oma kultuuri omamist, selle viljelemist ja nautimist.

Laulupäeva kava ja paar säilinud fotot toovad jälle kord kodupaiga ajalookillu meie ette. Ürituse korraldamisega oli vaeva nähtud. Toimkond: Ernst Tael - üldjuht; Paul Pedisson - liikumine ja korterid; August Saaga - kassa ja korrapidajad; Veera Kuriks - reklaam ja dekoratsioonid; üldlaulukooride juht Ernst Rosenberg; üldpasunakooride juht Elmar Liiv; büroo Kadrina Rahvamajas. See viitab ülipõhjalikule ettevalmistusele.

Kadrina Hariduse Seltsi segakoor laulupäeva korraldajana oli kutsunud 17 külaliskoori lähedalt ja kaugelt, lisaks pasunakoorid.

Laulukoorid

nr koori nimetus arv koorijuhi nimi
1. Kadrina H.S. segakoor 26 E. Liiv
2. Ojaveski V.T.Ü. meeskoor 17 J. Rumbach
3. Udu L.-M. Ringi segakoor 36 V. Vunderlich
4. Mõdriku P.S. segakoor 25 A. Bastig
5. Ü.E.N.Ü. Palmse osakond segakoor 34 R. Leemet
6. Haljala segakoor 22 G. Sandberg
7. Ü.E.N.Ü. Vohnja segakoor 44 G. Vahrberg
8. Nõmmise segakoor 40 E. Tamman
9. Miila segakoor 20 J. Toom
10. Tõrma segakoor 26 M. Kesküla
11. Liiguste V.T.Ü. segakoor 25 E. Erlich
12. Ü.E.N.Ü. Mädapea segakoor 17 E. Strauss
13. Varangu segakoor 24 J. Rumberg
14. Ü.E.N.Ü. Avispea osakonna segakoor 25 E. Saage
15. Ambla H.S. segakoor 50 H. Rüüson
16. Udriku M.S. segakoor 29 G. Juuse
17. Ü.E.N.Ü. Aaspere osakonna segakoor 28 A. Rätsep
18. Kõnnu P.Ü. segakoor 38 H. Sakk
  kokku: 526  

Pasunakoorid

nr koori nimetus arv koorijuhi nimi
1. Kadrina V.T.Ü. orkester 15 E. Liiv
2. Udriku M.S. orkester 22 J. Raado
3. Lüganuse "Kalju" orkester 20
  kokku: 57  

Märkus: koorid on järjestatud ülesandmise järjekorras, mis ka rongkäiku ülesseadmisel aluseks.

KAVA

Kell 13.30 kogunemine rongikäiguks
Kell 14.40 avamine tervitamiseks

I

Segakooride ettekandel:
1) Sind surmani - A. Kunileid
2) Munamäel - K. A. Hermann
3) Sääl kord kasvab - M. Lüdig
4) Palumine - A. Kapp
5) Laulik - E. Võrk
6) Hõiskame kooris - T. Vettik

II

Kell 16.30 kõne - prof. Jüri Uluots
Meeskooride ettekandel:
1) Sind surmani - A. Kunileid
2) Munamäel - K.A. Hermann

III

Kell 18.30 pasunakooride ettekandel:
1) Avamäng "Fest" - V. H. Silvedel
2) Hõissa simman! - E. Leinev
3) Kalurite tants - E. Leinev
4) Marss "Kodumaa" - R. Kull

IV

Kell 19.30 segakooride ettekandel:
1) Ärka üles, isamaa - A. Läte
2) Kits ja hunt - M. Lüdig
3) Saarlaste laul - V. Nerep
4) Las' kasvame - V. Nerep
Lõppsõna - hümn

KADRINA HARIDUSSELTSI AJALOOST

Kadrina haridusselts on asutatud 1906. aastal. Alguses oli tegevus suunitud kõrgema rahvakooli ülespidamisele, mis kestis 1920. aastani. Seltsil töötab raamatukogu 1912. aastast. Aastate kestel on korraldatud hulk pidusid, mille kavas esijoones näitemäng, millele lisanduvad laul, orkestrimäng, kõned, varematel aegadel ka deklamatsioon. On korraldatud hulk kursuseid ja loenguid, üldhariduslikke ja erilaadilisi. Haridusliste ülesannete teostamiseks on selts saanud summasid oma ruumide üürist (poeruumid, pagariäri, endisel ajal meiereiruumid), pidudest ja toetustest. Oma hooneist müüs selts läinud aastal koolimaja Undla vallale. 1912. aastal ehitati vana seltsimaja, praegune rahvamaja ehitati 1930. aastal. Praegune tegevus on suunitud rahvamaja võlgade tasumisele. Rahvamaja sisustamise eest hoolitsevad praegu näitetrupp, laulukoor, spordiklubi ja raamatukogu.

Paul Pedisson

LAULAME KADRINA LAULUPÄEVAL

Ühel sumedal sügisõhtul sõitsid vanaisa ja pojapoeg läbi pimedate Virumaa põlismetsade, läbi lagedate soode, läbi põldude, läbi nurmede... vanaisa kogu aeg lauluviisi ümisedes.
Pojapoeg, kes unine ja tüdinenud pikast sõidust, küsis lõpuks: "Vanaisa, mida sa kogu aeg laulad?" "Laulan selleks, et mure muutuks rõõmuks, et tüdimus muutuks erksuseks, laulan selleks, et aeg muutuks igavikuks ja ajalik olemine ajatuks määramata õnneks," vastas vanaisa.
Laulgem ka Kadrina laulupäeval mured rõõmudeks, kurbus lustiks, raskused võidetavaiks - laulgem ka siin, et puuduks igavus ja tüdimus, et ajalik olemine muutuks määratuks õnneks...

Ernst Tael

MÄLESTUSI KADRINA HARIDUSSELTSI ALGUPÄEVILT

20 - 25 aastat tagasi valitses meil vene ümberrahvustamise surve, mil ainult venelane riigi kodaniku õigusi võis kasutada. "Mittevenelased" pidid iga oma väljendust ja mõtet kaaluma, millist avalikkusele taheti avaldada. Omavalitsuse ja riigi tegelastel oli Eesti seltsides töötamine keelatud.
Valitsuse tegevust arvustada ei tohtinud, samuti ka poliitikast pidi hoidma eemale.
Pidude lubasaamine ei olnud tol ajal kerge. Kava tuli vene keeles kokku seada, mis moodustas kuulutuse pealmise poole, kuna alumine pool võis eestikeelne tõlge olla. Peale politseilt loa saamist võis kuulutused trükkida. Kõned ja deklamatsioonid tulid politseile esitada valmiskirjutatult vene keeles ja esineda võidi nendega vene keelest sõnasõnaliselt tõlkides. Väga tabavalt kujutas seda seisukorda A. Kivi karikatuuris, mis kujutas Alutaguse taati, kes linna läheb peo luba tooma, kepp käes ning suur raamatute pakk seljas.
Kõige surve peale vaatamata võtsid seltside tööst osa laialdased ringid, eriti kooliõpetajad. Käidi Kadrinas näidendite harjutustel Imastust, Saksist ja kaugemaltki.
Ka puudus tol ajal seltsimaja näitelava, pidusid peeti Undla vallamajas, kuhu iga peo puhul tuli teha ajutine näitelava 1 x 2½ süllalise põrandaga. Tulu peost oli keskmiselt 100 rubla.
Esimene pidu seltsimajas andis 18. novembril 1912. aastal puhast kasu 216 rubla 79 kopikat ja 26. detsembril samal aastal, kus ette kanti J. Liivi "Mäevaim" - 250 rubla 38 kopikat.

Aleksander Krimm

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314