Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Neeruti
Neeruti, kaunis koht Kadrina lähedal

Neeruti MKA · Muistendid · Ajakirjanduses ilmunud artiklid Neerutist · Ajalehes Kodukant ilmunud artiklid Neerutist

NEERUTI, KAUNIS KOHT KADRINA LÄHEDAL

Kadrina alevikust lõuna pool asub Neeruti maastikukaitseala, mis loodi 1957. aastal. See on väga ilusa loodusega 1272 ha hõlmav ala, kus metsaga kaetud väikesed piklikud mäed - oosid - vahelduvad väikeste järvedega. Piklikud kitsad ja teravaharjalised oosid on tekkinud umbes 10000 aastat tagasi, kui siit taandus jääaeg. Jääaja tuntuim uurija Eestis, geoloog Endel Rähni, on nimetanud Neerutit jääaja muuseumiks.

Kaitsealal ei tohi liikuda väljaspool teid ja radu. Ööbimiseks ja lõkke tegemiseks on matkajate tarvis rajatud tähistatud platsid. Kalapüük, seente ja marjade korjamine toimub üldises korras.

Neerutis on neli järve: Eesjärv, Tagajärv, Orajärv ja Sinijärv. Ees- ja Tagajärv on kõige suuremad. Nad on omavahel ühendatud väikese kanaliga, millest matkajate jaoks on üle ehitatud sild. Kanali laskis väga ammu kaevata Neeruti mõisnik, et pääseda paadiga ühest järvest teise. Suplemiseks on sobiv ainult Tagajärv. Orajärv on raskemini ligipääsetav ja Sinijärv asub nii soo keskel, et tema ilu saab nautida vaid eemalt. Järvedes on elupaik paljudel kalaliikidel. Ka on Neeruti järvedes levinud haruldane taim - valge vesiroos - ja seda ei tohi murda. Valge vesiroos on looduskaitse all. Laialt levinud on ka sarapuu - põõsas, mille viljadeks on pähklid.

Kuna Neeruti loodus on väga ilus, armastavad matkajad seda paika. Seal on võimalik retkejuhi juhtimisel läbida nii lühemaid kui ka pikemaid matkaradasid. Seal saab tutvuda paljude harudlaste taimedega: puude, põõsaste ja rohttaimedega.

Eesti rahvamuistendid räägivad sellest, et need pikisuunalised oosid on muinasajal kündnud Kalevipoeg, Eesti rahvuskangelane. Kuna Eesti rahvuseepose KALEVIPOEG pani kirja Friedrich Reinhold Kreutzwald, hakkas kohalik rahvas IXX sajandi lõpus ja XX sajandi alguses seda paika kutsuma KREUTZWALDI PARGIKS. Kirjaniku sünnikodu asus siit 4 km lõuna poole. Rahvas on tähistanud selle paiga mälestussambaga. Hiljem on kohanimena rohkem levinud NEERUTI mõisnik Nierothi järgi.

Sadulamäel, mis on nime saanud Kalevipoja hobuse sadula järgi, hakkas rahvas koos käima, et pidusid korraldada. Sinna ehitati ka väike laululava ja tantsupõrand. Esinesid laulukoorid ja rahvatantsijad. Need olid kohalikud laulupeod.

Kuna 2003. aastal möödub 200 aastat Fr.R. Kreutzwaldi sünnist, on Eestis kuulutatud välja Kreutzwaldi aasta. Kadina vald tähistab seda üritustega Neerutis 13. juunist 13. juulini. Rakvere Teater esitab seal vabaõhuetenduse Kalevipoja ainetel. Esinevad kohalikud isetegevuslased. Sellisel moel avaldab tänapäev austust meie eepose loojale. Rahvas hoiab ja hooldab Neerutit, mis on kauni looduse ja kultuuripärandi sümbol.

Loe lisaks:

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314