Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Kadrina / Kool
Kadrina kool

Kadrina alevik · Tuntud inimesi Kadrinast · Kadrina kirikuõpetajad · Kadrina kool · Ajalehes Kodukant ilmunud tagasivaateid Kadrinale Ajakirjanduses ilmunud artiklid Kadrinast

KADRINA KOOL

Kadrina koolis 1902-1970 töötanud pedagoogid
Kadrina kooli lõpetajad 1909-1952

Kadrina kool on 100 aastat vana. Kadrina Haridusseltsil õnnestus läbi raskuste Kadrinasse kool rajada 1902. aastal. Maja, kus kool alustas, asub praegusest koolikompleksist paar kilomeetrit eemal. Seejärel asus kool puitmajades, kus praegu asuvad kauplused ja söögikoht Tõlla Trahter. Peagi ei mahutanud need hooned kooli enam ära ja ehitati kahekorruseline kivikoolimaja, mida praegu tunneme kooli A-korpusena. Selles koolimajas algas õppetöö 1939. aasta sügisel.

Kool töötas seitsmeklassilise mittetäieliku keskkoolina. 1957. aastast muudeti Kadrina kool keskkooliks. Keskkooli I lend lõpetas 1961. aasta kevadel. Tollel ajal oli õpilaste arv koolis umbes 350. Peagi jäi ka see koolimaja õpilastele kitsaks. Mitu klassi pidi koolis käima teises vahetuses. Hakati ehtama koolile juurdeehitust.

1962. aasta sügisel algas õppetöö avarates tingimustes. Kooli juurdeehitust tunneme praegu B-korpusena. Aasta hiljem valmis ka aula-võimla. Tänaseks on võimla täielikult renoveeritud ja õpilased spordivad seal varahommikust hilisõhtuni.

Kui 20 aastat oli möödunud, oli ka õpilaste arv koolis palju kasvanud. Seetõttu ehitati juurde väga suur juurdeehitus, mida praegu tunneme kooli C-korpusena. Lisandus suur aulakompleks, milles on ka muusikakooli õppeklassid.

C-korpuse valmimise järel 1985. aastal asus kool tööle jälle ühes, hommikupoolses, vahetuses. Rakendus kabinetsüsteem. See tähendab et igal õpetajal on oma klassiruum ja kabinet selle kõrval. Õpilased käivad tundides vastavate ainete klassides. Kabinetsüsteem võimaldab õpetajal väga hästi õpetada.

Tänaseks on õpilaste arv koolis üle 900. Pedagooge töötab Kadrina koolis rohkem kui 70. Koolis on mitme aastakümne jooksul saavutatud väga häid õppetulemusi. Klassiväliselt tegelevad õpilased paljudes huvialaringides.

Sportimiseks on koolis võimla, kergejõustikumaneeþ keldrikorrusel, valla ujula ja spordisaal umbes poole kilomeetri kaugusel koolimajast ning suur staadion kooli juures.

Palju huvitavaid üritusi viiakse läbi videosaalis, mis asub aula keldrikorrusel. See on suur hubane saal spetsiaalse tantsupõrandaga keskel. Varem asus seal ka mitu televiisorit. Sai vaadata filme. Seepärast nimetataksegi seda kohta ikka veel vidosaaliks, kuigi vargad televiisorid ära varastasid.

Kuna väikeseid maakoole on väga vähe, käib Kadrina koolis palju õpilasi. Nad sõidavad kooli autobussidega lähedalt ja kaugemaltki. Kadrina kool on Eestis kõige suurem maakool.

Kooli 100. juubeli puhul koostasid ja kinkisid vilistlased koolile sajalehelise Mälestuste Raamatu. Selles raamatus kirjutatakse koolist, õpetajatest, õpilastest ning elust-olust kooli algusaastatest alates. Kooli vilistlane, kes on õppinud muusikuks, kinkis oma koolile väga kauni laulu. Seda esitavad mõned vilistlased, kes on õppinud näitlejaks või lauljaks. Koolil valmis ka videofilm, mis annab väga meeldiva ülevaate tänapäevasest koolielust. Selle filmi lõpus kõlab ka kingituslaul.

Kadrina kooli õpilased armastavad ja hoiavad oma kooli. Pärast kooli lõpetamist tulevad vilistlased rõõmuga iga viie aasta järel peetavale kooli aastapäevale.

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314