Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Kadrina / Tuntud inimesed
Tuntud inimesi Kadrinast

Kadrina alevik · Tuntud inimesi Kadrinast · Kadrina kirikuõpetajad · Kadrina kool · Ajalehes Kodukant ilmunud tagasivaateid Kadrinale Ajakirjanduses ilmunud artiklid Kadrinast

TUNTUD INIMESI KADRINAST (AJALOOST)

Kadrinast ja Kadrina lähistelt nii sünnilt pärinevaid kui ka siin oma töö ja tegevusega aegade jooksul silma paistnud inimesi leidub pea igast kultuurivaldkonnast - kirjandusest, kujutavast kunstist, muusikast, pedagoogikast. Tänapäeval mäletame neid veel 300 aasta tagant. Esmalt Kadrina kogudust teeninud pastorite seast need, kes endast tavapärasest püsivama jälje jätsid.

Heinrich Stahl (u 1600-1657) teenis Kadrinas 1633-1638. Kadrina perioodil andis välja oma peateose "Käsi- ja koduraamat" II-IV osa. Oma õpikuga mõjutas tugevasti eesti kirjakeele kujunemist, sest see oli esimene eesti keele õpik. Ta lõi nn vana kirjaviisi. See töö oli seda väärt, et aastal 2000 paigutati kiriku seinale tema 400. sünniaastapäeva ära märkimiseks mälestustahvel.

Reiner Brocmann (Broocmann) (1609-1646), teenis Kadrinas 1639-1647. On eestikeelse juhuluule varasemaid autoreid. Ta tõlkis eesti keelde kirikulaule.

Joachim Gottlieb Schwabe teenis Kadrinas 1796-1800, avaldas kalendris eestikeelseid luuletusi.

Arnold Friedrich Johann Knüpffer (1777-1843) teenis Kadrinas 1800-1843. Tema haud, mida tähistab suur malmrist, asub kiriku peasissekäigu kõrval. 2000. aastal avati kirikuseinal ka temale mälestustahvel kui rahvaluulekogujale, kes kogus ligi 600 rahvalaulu, rajas eesti keele tuletusõpetuse, soovitas eesti keele grammatika aluseks võtta soome keele grammatikat ja luules kasutada regivärssi. Tema ristis Kadrina kirikus 22.12.1803 Fr. R. Kreutzwaldi.

Johannes Heinrich Luther (1861-1932) teenis Kadrinas 1886-1913. Ta oli suur muusika- ja laulusõber. Asutas kiriku laulukoori (tegutseb ka tänasel päeval), asutas vaestekassa, palkas arstiabi andma õde Paula, hiljem ka ämmaemanda, asutas 4kohalise haigla, apteegi, pühapäevakooli ja raamatukogu. Kadrina kihelkonnakooli loomine 1902 oli tema teene.

Gustav Johannes Beermann (1870-1945) teenis Kadrinas 1919-1941, oli agar ühiskondlikus ja kodu-uurimuslikus tegevuses, algatas ja viis läbi ausamba rajamise Kadrina kihelkonnast pärit olnud ja Esimeses maailmasõjas ning Vabadussõjas langenud sõjameestele. Ta nimetas selle mälestuskaljuks, kavandades ise selle kujunduse ja projekti. See avati 1926. aastal otse kiriku peasissekäigu ees, lõhuti 1941. ja taastati 1990. aastal.

August Georg Wilhelm Pezold (1794-1859), baltisaksa maalikunstnik, elas mõnda aega Udriku mõisas. Tema looming mõjutas J. Kölerit kunstnikukutse valimisel.

Jakob Vestholm (1872-1935) sai aastal 1916 Alt-Naela talu, mis asus Võduvere-Tagakülas, omanikuks. Ta oli silmapaistev eesti rahvusliku kultuuri ja hariduse eestvõitleja ning edendaja.

Ernst Nurm (1896-1983) sündis Undla vallas. Temast sai eesti keeleteadlane ja filoloogiakandidaat, kes kirjakeelt normides rõhutas reegli- ja rahvapärasust.

Jaan Pakk (1901-1979) sündis Vohnja vallas. Tuntuks sai muusikapedagoogina, töötades Rakveres. Tema õpilasi on leida mitme põlvkonna tuntud muusikute-interpreetide seast. Kirjutas ka ise muusikat.

Jüri Variste (1907-1989) sündis Vohnja vallas. Oli pedagoog - inglise filoloog, kuid tuntuks sai koorijuhina ja muusikapedagoogina. Kirjutas koorilaule, tõlkis inglise keelest ilukirjandust.

Alide Dahlberg (1891-1981), sündinud Pohla, esimese abielu järgi Vestholm) pärines Kadrina lähedalt talust. Oli Kadrina kihelkonnakooli esimesi lõpetajaid. Temast sai õpetaja, riigiametnik ja lastekirjanik, kelle sulest tunneme lastelugusid "Mutionu pidu", "Väike Mai", hulk kuuldemänge. Ta on maetud Kadrina kalmistule oma esimese abikaasa kõrvale.

Aino Undla-Põldmäe (1910-1993) sündis Kadrinas Aleksander Krimmi, kes oli 1909-1936 Kadrina Hariduse Seltsi esimees, tütrena. Kultuuri- ja muusikalembesest perest pärinedes õppis laulu erialal, kuid siirdus kirjanduse alale, kujunedes meie tuntuimaks XX saj II poole Koidula-uurijaks.

Mihkel Oorgu, kodanikunimega Luts (1888-1929), töötas Kadrinas 1908-1910 kooliõpetajana. Ta kirjutas hulgaliselt artikleid, retsensioone, ka luuletusi, jutte ning novelle, milles huviorbiidis õpetajad, koolinoored ja üliõpilased.

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314