Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Kadrina / Alevik
Kadrina alevik

Kadrina alevik · Tuntud inimesi Kadrinast · Kadrina kirikuõpetajad · Kadrina kool · Ajalehes Kodukant ilmunud tagasivaateid Kadrinale Ajakirjanduses ilmunud artiklid Kadrinast

KADRINA ALEVIK

Kadrina alevik asub Lääne-Virumaal. 15 km kirde suunas asub maakonnalinn Rakvere, 15 km edela suunas Tapa linn. 15 km loode suunas asub looduskaunis koht Viitna oma järvede ja metsaga. Seal algab ka mereni ulatuv Lahemaa looduskaitseala, mille keskus asub Palmse mõisas. Mereni, mis kannab nime Soome laht, jääb veel umbes 15 km. Mere ääres on tuntud suvituskoht Võsu. Kadrinast paar kilomeetrit lõuna poole algab Neeruti maastikukaitseala. Seal on 4 järve ja palju väikesi piklikke mägesid, mida nimetatakse oosideks. Neeruti on tuntud puhke- ja matkakaoht.

Suurem osa Kadrinas asub Loobu jõest paremal pool, kuid umbes 30 maja asub ka vasakul kaldal. Need on peamiselt individuaalelumajad. Kadrinas on üldse mitusada inividuaalelumaja, kuid on ka kahe-, kolme- ja viiekordseid suuri maju, kus on palju kortereid. Kadrinas on mitu kauplust, postkontor, apteek, raamatukogu, rahvamaja, lastepäevakodu. On ka tervisekeskus, kus töötavad arstid. Spordikeskuses on spordisaal ja ujula. Tuletõrjemaja lähedal on haljasala, kus asub väike lava vabaõhuetendusteks. See on Tallinna suure laululava sarnane.

Kadrinas on mõned tööstusettevõtted, kuid paljud sõidavad tööle Rakveresse ja Tapale. Autobussijaam asub koolimaja lähedal. Ka palju õpilasi sõidab kooli bussidega. Kadrina kool on Eesti kõige suurem maakool. Siin õpib üle 900 õpilase ja töötab üle 70 õpetaja.

Kõige vanem ehitis Kadrinas on kahtlemata kirik. See on kolmelööviline gooti stiilis kodakirik. Ajaloolaste arvates ehitati kivikirik XV sajandil. Koguduse vanust arvatakse aastast 1231.

Kiriku ees kõrgub mälestusmärk I maailmasõjas ning Vabadussõjas langenud Kadrina kihelkonnast pärinevatele sõjameestele. Seal on kivisse - Saaremaa dolomiiti - raiutud nende nimed. Ka on ära märgitud mitmed tähtsamad sündmused Eesti Vabariigi elust. Tegelikult on see mälestussammas uuesti üles ehitatud (valmis 1990) originaalsamba fotode järgi . Vana, 1926. aastal avatud mälestussamba, lõhkusid 1941. aastal nõukogude võimu pooldajad. Eesti Vabariigi taassünni ajal taastati Eestis palju võõrvõimu poolt lõhutud mälestusmärke, sest rahvas ei unusta oma kangelasi, kes andsid elu kodumaa vabastamise eest.

Kadrinas asub ka üks väga originaalne mälestusmärk. See on ausammas eesti keelele, meie emakeelele. Eestlased peavad oma emakeelt väga ilusaks ja austusväärseks. Sellepärast tekkiski mõte väljendada seda lugupidamist lausa ausamba püstitamisega. Ürituse eestvedajaks oli ajakirjanik Rein Sikk. Raha koguti annetustena alates 1988. aastast. Kavandi saamiseks korraldati konkurss. Þürii valis viiest laekunud tööst kavandi, mis süboliseerib aabitsakukke. Ausammas püstitati koolmaja lähedale. Selle pidulik avamine toimus 21. mail 1994.

Väiksemaid mälestusmärke on Kadrinas ka. Kalmistu loodepoolse värava lähedal haljasalal on mälestuskivi Estonia laevahuku ohvritele, sest Kadrinast oli neid mitu.

Bussijaama juures oleval muruplatsil on mälestuskivi II maailmasõja päevil peaaegu samas kohas hukkunud sõjameestele.

Praeguse vallamaja lähedal avati väike mälestuskivi 2001. aastal, kui tähistati 50 aasta möödumist Kadrina Masina-Traktorijaama (MTJ) loomisest. Hiljem kandis see nime Eesti Põllimajandustehnika Tootmiskoondis (EPT). Sellest ajast pärinevad ka sealses piirkonnas asuvad suured tootmishooned, kus tänapäeval on koha leidnud mitmeid asutusi. Praegune valla keskus - vallamaja - oli siis kontorihoone.

Kadrinat läbiva raudtee lähedal väikeses pargis on mälestusmärk sõjas langenud nõukogude sõduritele.

Kadrinat läbiv raudtee avati 1870. aastal. Sellest ajast pärineb ka vana arhitektuuriliselt huvitav jaamahoone. Tänapäeval seda ei kasutata ja seda ähvardab lammutamine. Esimeseks jaamaülemaks Kadrinas oli meie tuntud arstist kirjaniku, eesti rahvaeepose "Kalevipoeg" looja Friedrich Reinhold Kreutzwaldi poeg Alexis Kreutzwald.

Kadrinast umber 8 km edela poole on Loobu jõe algus. Selle lähedal oli ka Freidrich Reinhold Kreutzwaldi sünnikodu. Selle koha tähistas tänulik rahvas samuti mälestusmärgiga. 1933. aastal, lauluisa 130. sünniaastapäeva puhul, avati seal tammepuust sammas. 1953. aastal, kui tema sünnist möödus 150 aastat, avati seal graniitsammas, mis püsib seal praegugi ja küllap kaua veel.

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314