Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Neeruti / Ajakirjanduses ilmunud artiklid
Avastused Neeruti metsades

Neeruti MKA · Muistendid · Ajakirjanduses ilmunud artiklid Neerutist · Ajalehes Kodukant ilmunud artiklid Neerutist

AJAKIRJANDUSES ILMUNUD ARTIKLID NEERUTIST

Rännates Neerutis
Neeruti metsade võlumaailm
Alo Põldmäe näitab Neerutit pildihelides ja helipiltides
Näed seda, mis sus eneses kõlab
Alo Põldmäe muusikapuud
Neeruti häärber vaagub hinge
Avastused Neeruti metsades
Neeruti puude semiootika: alfabeedist ufodeni
Neeruti metsades peitub tähestik
Neeruti mõis vaagub hinge
Alo Põldmäe pildistab Neeruti mägedes erilisi puid
Puud näitavad heliloojale mitmeid märke

AVASTUSED NEERUTI METSADES

Alo Põldmäe, helilooja

Märkide avastamise rõõmu leidub igas metsas. Kindlasti on võimalik puid näha ka kirjaniku, sportlase, professori, lenduri, inseneri või kunstniku silmadega. Minu silm näeb eelkõige muusikamärke.

2007. a varakevadel alustasin festivali "Eesti muusika päevad" tellimuse täitmist – klavessiiniteose kirjutamist – oma vanaisa majas Kadrinas (minu vanaisa Aleksander Krimm edendas 20. saj algupoolel aktiivselt Kadrina kultuurielu, oli sealse haridusseltsi asutaja ja kauaaegne esimees). Kuna looduses käimised on mind loomingulise töö juures alati inspireerinud, võtsin uute elamuste leidmiseks ette Neeruti matkad. Muljed varakevadisest raagus puudega Neerutist olid vapustavad ja uue teos saigi vastava nime – "Neeruti süit".

Endalegi üllatuseks hakkasin neil rännakutel kõikjal nägema nn muusikalisi puid. Puude lehtedeta võrad tulid erinevalt suvistest reljeefselt ja selgelt esile. Avastasin enda jaoks tüvede, okste ja juurte kaudu väljenduva võlumaailma. Poleks kunagi arvanud, et nii väikesel territooriumil, nagu seda on Neeruti mäed, võib olla nii palju muusikainstrumentide ja muusikamärkide kujulisi puid.

Huvitava võraga puude tavalisest arvukam esinemine Neerutis (julgen nii väita) seletub ilmselt nende mägede omanäolise reljeefiga. Mitme kilomeetri pikkused kuni 35 meetri kõrgused ja ligi 40-kraadise kaldega sepikukujuliste voorte nõlvad ning nende vahel asuvad niiske põhjaga orud soodustavad erilise kujuga puude kasvamist. Esimesed fotod "muusikalistest puudest" tegin 1. aprillil 2007. Sama aasta sügiseks oli nende arv kasvanud mitmesajani. Ja neid tuleb juurde senini.

Puude pildistamisega kasvab vilumus panna tähele nende erilisi detaile, puukoore mustri sõnumit, okste põimumisest tekkivaid kujundeid ja semiootikat. Ja just "Neeruti semiootika" on minu järgmise, arvult teise fotonäituse teema. Seda näitust eksponeeritakse alates 17. septembrist Kadrina rahvamajas.

Nii palju muusikalisi puid!

Kõige enam satub fotodele muusikute (eriti koorijuhtide) igapäevane tööriist helihark. Neid olen leidnud väga erinevaid: "Sammaldunud helihark", "Kaotatud helihark", "Vuntsidega helihark", "Naiselik helihark", "Kukalt sügav helihark", "Akord-helihark", "Tigu-helihark" jpm. Üks puu meenutas täiesti ehedat heliharki ja saigi nimeks "Täiesti harilik helihark".

Järgnevad paljud muud pillid – kandled, lüürad, harfid, orelid… Parmupillide valik on samuti suur: "Katkise keelega parmupill", "Klassikaline parmupill", "Diees parmupillile"... Paljud puud meenutavad muusikalisi märke: "Beethoveni suur paus", "Bekaar", "Duubeldiees", "Nootide pesapuu". Omaette ooper on laulvate puudega. "Laulev Vanemuine", "Duett", "Laulev tammelind", "Laulev Unimüts", "Ühe hambaga lauluveteran".

Põnevaid kooslusi pakuvad kuused ja tammed. Üks foto on allkirjaga "Vaikima sunnitud laulja" ja sellel on oma süžee: kuusk laulab kõvasti ja valesti, tamm aga sulgeb ühe käega laulja suu ja teisega annab võmmu kuklasse: "Ole vait!"

Kui Neeruti maastikud läksid haljendama, hakkasin nägema "muusikalisi maastikke". Nii jäädvustasin seeriad "Minoorne", "Mažoorne", "Helisevad oosid", "Helisevad Neeruti augud". Üks meeleolufoto kannab nime "Vaikuse muusika". See äikese-eelne pilt erilise pilvealuse valgusega on näituse üks populaarsemaid pilte (mis on leidnud kajastust ka külalisraamatus). Ühe minu mediteerimise koha erilisus sai pildile nime "Muusika sünnib valgusest" all. Siin parafraseerin Arvo Pärti, kes on öelnud, et muusika sünnib vaikusest.

Neeruti on ka Kalevipoja tegemiste üks väljendusrikkamaid paiku. Ena­mik Kalevipoja puid (nagu muusikalisedki) on tammed või kuused. Leidsin Kalevipoja lausa üllatavate tegevuste juures.

Kalevipoeg elab puudes

Olemas on fotod nimedega "Suusahüppel Kalevipoeg" ja "Kükitav Kalevipoeg". Rida puid kujutavad tema tööriistu, abivahendeid ja relvi – "Kalevipoja harkader", "Kalevipoja hobune", "Kalevipoja hobuse jalg", "Kalevipoja hobuse varss", "Kalevipoja sõlm", "Kalevipoja püss" (keegi vaidlustas näitust vaadates püsside olemasolu Kalevipoja ajal ja sellega on mul piisavalt olnud tegemist), "Kalevipoja märklaud",

"K salarelv", "K isiklik riist-relv" jne.

Üks puu on minu jaoks väga oluline – "Haljendav Kalevipoja mõõk". See salapärane poolik puu on pikselöögist jäänud vaid ülemises osas haljendama. Teame ju, et mõõk lõikas Kalevipojal Kääpa jões jalad alt ja surmas ta. Haljendav mõõk justkui palub meilt kõigilt andestust sooritatu pärast.

Pilt nimega "Kalevit leinav Linda" seostub Kalevipoja vanematega. See puu on sauniku taluaias kasvanud ja nüüdseks kuivanud jäme õunapuu.

Omaette põneva osa metsast moodustavad Kalevipoja ajastuga seostuvad puud. Nimetan neid tinglikult tema kaasaegseteks, laiemas kontekstis viivad nad otsapidi muinasaega. Siia galeriisse kuuluvad näiteks "Homeros" (eriline kasekäsn), "Ürgmadu", "Ürgkalmaar", "Ürgaja veenus", "Enti jalg – "Sõrmuste isanda" lainel", "Haavatud ürgloom", "Ükssarv", "Ürgne kutse" ja paljud teised.

Osa puid seostuvad Neeruti kui haruldase maastiku kaitsega – "Neeruti valvurid", "Neeruti kaitsjad", "Neeruti valvuri võti". Fotod, nagu "Värav muinasaega", "Muinasjutu lävel" või "Ürgsemiootika" vihjavad Neeruti metsa erilistele võimalustele minna teistesse dimensioonidesse.

Näitused avastamisrõõmust

Minu fotoseeria sai näituse kuju nimetuse "Muusikaline Neeruti ja Kalevipoeg" all tänu Neeruti seltsi esinaise Tiiu Uusküla initsiatiivile. Mullu oli näitus esmakordselt avatud Kadrina rahvamajas. Järgnesid eksponeerimised Tallinnas teatri- ja muusikamuuseumis, muusika- ja teatriakadeemias, rahvusraamatukogus; Tartus kirjandusmuuseumis, Sagadi metsamuuseumis, Kalevipoja muuseumis Jõgevamaal, Tõrva kirikus-kammersaalis. 12. augustini on näitus väljas rahvusraamatukogus, 16. augustist 15. septembrini Palmse mõisa külastuskeskuses.

Artikkel ilmus 08.08.2008 Õpetajate Lehe veebiväljaandes

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314