Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Toimetised
A-539 - Piimandusest Kadrina kandis

PIIMANDUSEST KADRINA KANDIS

SAATEKS

Piimatööstus haaras Kadrina kihelkonda võrgustikuna. 1930ndate keskel oli Kadrina piimatalitusel 8 koorejaama ja 2 piima vastuvõtupunkti. Auküla, Vatku, Jõepere, Kiku jt. Need olid põllumajandusele - taludele - väga vajalikud piimatoodangu ümbertöötlemise, seega reaalseks rahaks muutmise kohad. Kadrina Piimaühistust kõneleb üksikasjalikult Richard Tammik oma raamatus Kadrina kihelkond läbi aegade lehekülgedel 594-601. Eesti piimatoodete, mida ka eksporditi, eriti või, kõrge kvaliteet oli üldtuntud. Noor Eesti Vabariik asus hoolitsema ka oskustööliste - meierite ja võimeistrite - koolitamise eest. Üksikasjaliku ülevaate selles vallas annab brošüür Õisu Piimaasjanduse Kooli 5 a. tegevuse ülevaade (1922-1927). Järgnevalt mõned leheküljed sellest rariteedist kirjapilti muutmata:

Üldine korraldustöö

Ühenduses keskühisus "Estonia" 15 a. juubeliga võib Õisu p-a. Kool oma 5 a. tegevuse pääle tagasi vaadata. Nimelt algas kool oma tegevust 1922. a. sügisel ja tänavu kevadel saatis ta oma 5-a lennu lõpetajaid välja.

Õisu p-a. kool töötab erakoolina, kusjuures ta põllumajanduskoolide seaduse vastuvõtmisega vormiliselt vastavad õigused saab.

Üldiselt on kool möödunud aastate jooksul kogu oma tegevuses edukalt areneda võinud. Kahtlemata on sellele kaasa aidanud asjaolu, et kool erakoolina on tegutsenud. Sest on tuttav, et eraasutuste ja isikute poolt ülalpeetavad koolid üldiselt paremaid tagajärgi saavutavad, kui riiklised ehk kogukondlised õppeasutused.

Muidugi nõuab kooli ülevalpidamine meie piimaühisuste keskkorralduselt rohkest ainelist kulu, aga see on juba paratamata. Kuid ka teistes maades on just ühistegelised ja teised seltskondlised asutused need, kes põllumajanduse arenemise huvides suuri summe kulutavad.

Nagu elu on näidanud, on Õisu mõis kooli asukohaks kõigiti sünnis ja selle asukoha valijatel seega õnnelik käsi olnud.

Õisu mõis asub kodumaa südames põllumajandusliselt arenenud Viljandi ja Pärnumaa rajal. Kogu lähem ümbruskond on hästikorraldatud ühispiimatalituste võrguga kaetud. Raudtee on ligidal ja kättesaadav. Loodusliselt on Õisu üks kaunimatest kogu Eestis.

Hoonete ja ruumide poolest oli mõis rikas, nii et kool esialgu ilma uute ehitusteta läbi võis saada. Kooli kasutada on: päähoone, kaks õpilaste ühiselumaja, õppemeierei ja saun. Kooli ruumides ja hoonete juures on suuremalt osalt igalpool põhjalik remont läbiviidud. Koolil on kasutada hää elektrivalgustus, mida saadakse koolimõisa omast veejõul töötavast jaamast.

Kuna koolimõisa majapidamine üldiselt hästi on korraldatud, siis võivad õpilased siin mõndagi õppida ja näha, eriti loomakasvatuse aladel. Ühtlasi moodustab koolimõisa karja piim tüseda aluse kooli õppemeierei piimaga varustamisele. Viimane on aga kooli juures suure tähtsusega.

Esialgu oli kool ainult 30 õpilase jaoks mõeldud. Kuid peagi selgus, et nõudmine kutseharidusega piimatalituse juhatajate järele suurem on, kui kool ettevalmistada suudab. Sellepärast asuti 1925. a. Kooli suurendamisele, nii et see kuni 60 õpilast võiks kahe klassi kohta vastu võtta.

Õpilaste arvu suurenemisel jäid aga olemasolevad ruumid kitsaks, eriti õpilaste eluruumid. Päälegi asuvad need kolmes erihoones laiali, mis aga järelvalve suhtes sugugi mitte otstarbekohane ei ole. Uue ühiselumaja püstitamine on seega hädavajaduslik. Ka on kavatsus asutada kooli juurde 1 a. erikool abimeierite (võimeistrite) ettevalmistamiseks, missuguse kavatsuse teostamine uuest ühiselumajast ära rippuv on.

Samute ei vasta praegune õppemeierei sugugi kooli nõuetele. Ka puuduvad koolil laboratooriumide jaoks vastavad ruumid. Seega seisab koolil õppemeierei ehitamine ees, kus ka laboratooriumid aset leiaks. Pääle kooli ülesannete, võiks õppemeiereid veel katsemeiereina kasutada.

Nende suuremate uuenduste läbiviimisel on senini rahaküsimus takistust teinud. Kuna koolil ülemaaline tähtsus, siis ei tohiks riik siin oma toetust keelata. Sest ei või ometi nõuda, et Keskühisus "Estonia" seda kõik omal kulul peaks tegema.

Praeguse erakordse poliitika keerdkäikude juures on küll vähe lootust riigilt peale laenu ka veel otsekohest toetust saada nende kavatsuste teostamiseks. Kuid loodetavasti paraneb olukord. Igatahes on "Estonia" omalt poolt juba paari miljonilise kapitaali ehituseks kõrvale pannud.

Õppeabinõude ja muu sisseseade poolest on kool kaunis rahuldavas seisukorras. Selleks on peale kooli ülevalpidaja toetust saadud Põllutööministeeriumilt ja piimasaaduste väljaveo kontrolljaamalt.

/.../

Pääle vastava eelhariduse nõutakse kooli astujalt 2 aasta pikkust eelpraktikat piimatööstuse alal. See on tarvilik edukaks töötamiseks koolis teoreetiliste teadmiste omandamisel. /.../

Eelhariduse kohta olgu tähendatud, et peale algkooli ka keskkooli haridusega isikutele piimatalituse juhataja amet kõigiti kohane on, niihästi palga, kui töö suhtes. Päälegi ei ole meil tublidel piimaasjanduse ameti tundjatel niipea karta raskusi tööleidmisel.

Õpilasi oli koolis järgmiselt:

1922/23 õppeaastal
1923/24 õppeaastal
1924/25 õppeaastal
1925/26 õppeaastal
1927/28 õppeaastal
............
............
............
............
............
31
34
33
44
56

Õpilaste edasijõudmine on üldiselt täiesti rahuldav olnud. Ainult üksikud ei suuda kooli kursust lõpetada. Pääle selle lahkub õpilasi koolist veel mitmesugustel põhjustel, nagu haiguste tagajärjel jne.

Kooli õppekursuse lõpetasid:

1923. aastal
1924. aastal
1925. aastal
1926. aastal
1927. aastal
............
............
............
............
............
14
16
13
14
22

Üldse on viie aasta jooksul lõpetanud 79 isikut.

Kooli juhatus lõpetajaile otseteel kohti ei muretse, vaid töötab selles asjas käsikäes Eesti Meierite Ühinguga. Viimane on kooli lõpetajaile kohtade muretsemisel abiks olnud; neid esimeses järjekorras kohtadele soovitades. Soovi korral saadab kool ka otseteel lõpetajaid kohtadele. /.../

Õppekava

Õppekava on kokku seatud vastavalt kooli sihtidele ja ülesannetele. Ühtlasi on arvesse võetud õpilaste hariduslist tasapinda.

/.../

Majanduslised ained (6 n. t.): rahvamajandus, piimamajandus ja ühistegevus.

Piimaasjandus (16 n. t.): piima tundmine ja uurimine, bakterioloogia, masinate ja riistade tundmine, ehitusõpetus ja piimatööstus (tehnoloogia).

Loomakasvatus (5 n. t.)

Põllumajanduse algõpetus (12 n. t.)

Ühiskonna ja kodaniku õpetus (3 n. t.)

Üldhariduslised ained (18 n. t.): Eesti keel, rehkendus ja loodusteadus.

Õppepraktika.

Piimaasjanduse laboratoorium (18 n. t.)

Loomakasvatus (12 n. t.)

Pääle selle praktika õppemeiereis jne.

Õisu mõisahoone

Õisu mõisa mainitakse juba 16. saj keskel. See on Lõuna-Eesti üks kaunemaid ja stiilipuhtamaid barokk-komplekse. Vaata internetis www.mois.ee, www.olustvere.ee

Õisu Piimaasjanduse Kool

Õisu Piimaasjanduse Kooli lõpetajad 1926, ees keskel pikkade patside ja prillidega Elsa Laas (1900-1987, abielus Siispere), töötas Kadrina meiereis 1926-1932.

Töö õppemeiereis kooli algusaastail

Töö õppemeiereis kooli algusaastail. Nagu näha, ei ole see paljude katmata jõuülekande-rihmade tõttu kaugeltki ohutu.

PIIMATÖÖSTUSE ARENG KADRINA ÜMBRUSES

Helle Oll (Ilmunud ajalehes Punane Täht nr 74 (6022) 26.06.1984 rubriigis Tunne oma kodunurka)

Ulatuslikum piimanduse areng Eestis sai alguse XX saj esimesel aastakümnel. Varem olid vaid üksikud majapidamised jõudnud endale osta koorelahutaja. Elu väikemajapidamiste piimandusse tuli koos piimaühingute tekkega. Kogemused ühistööks saadi naaberrahvastelt. Paljudel puhkudel jäi aga ühingute loomisel takistuseks tsaarirežiimi bürokraatlik asjaajamine. Nii võttis ka Kadrina piimaühingu asutamine omajagu aega.

Erameiereisid oli Kadrina lähemas ümbruses vähe. Esimene ettevõtja oli Teliskopli küla talunik Jüri Rink. 1910. a muretses ta endale käsikoorelahutaja. Iga piimaviija ajas ise oma piima läbi. Toobist maksis J. Rink 3 kopikat, tagastatud lõssi toobi eest arvas kopika maha.

Varsti asutas Aleksander Falk Kadrinasse oma meierei. See asus Tarbijate kooperatiivi endises veskihoones. Ka siin käis piimakoorimine lihaste jõul. Koorelahutaja oli tallalauaga nagu vokk. Piima vastuvõtmisel hakkas A. Falk määrama rasvaprotsenti, mis pahatihti küll suvaliselt kõikus.

1912. a hakkas Põima külast peremees Juhan Terts ehitama Kadrinasse uut piimatööstuse hoonet. Ta oli kartulikaubandusega rikkaks saanud ja lootis jõukust suurendada piimaäriga Peterburis.

Neil aastail hakkas levima ka mõte asutada ühistegelik meierei ja 1913. a alguses esitati piimaühingu dokumendid kubermanguvalitsusele kinnitamiseks. Taotleti töö alustamist sama aasta kevadel. Tegelikult lükkus asi edasi 1914. aastasse, mil jõuti põhikiri trükkida ja kubernerile üle anda.

Esimene maailmasõda ja revolutsioon lõid loodaval piimaühingul jalad alt. J. Terts ei söandanud ilma Peterburi turuta oma piimatööstust avada. Hoonet kasutati vahepeal hoopis villaveskina.

Pärast 1920. aastat võttis asja uuesti käsile piimanduse ühistegevuslik keskkorraldus "Estonia", kes ostis J. Tertsi hoone ja asutas siin võitööstuse. Samal ajal rajas Kadrinasse oma meierei ka aktsiaselts Einpaul. Võstlus nende vahel kestis aastaid. Üksteise võidu avati ümbruskonnas koorejaamu ja piima vastuvõtu punkte. Ilmselt ei toonud äri kummalegi märkimisväärset kasumit ja 1930ndate aastate keskel soovitati kohalikel elanikel mõlemad asutused ära osta.

Nii rajati uuesti Kadrina piimaühing. Esialgu takerduti majanduslikesse raskustesse. Olukorra lahendas ühinemine Valgejõe Piimaühinguga. See oli kihelkonna vanim ja varaliselt hästi kindlustatud. Vaatamata "Estonia" ja Einpauli konkurentsile oli ta töötanud järjepidevalt 1910. aastast peale. Valgejõe Piimaühing kandis algselt Põima nimetust, sest sünnikoht oli tal Põima külas. Aastate jooksul laienes tegevus Tapani ja keskus viidigi sinna. Keskuse järgi ühingut nimetada ei saanud, sest dokumentide kohaselt eksisteeris ka Tapa ühing, selle tegevus oli aga aastaid soikus. Nii võetigi nimeks Valgejõe.

Ühinemisel osteti Kadrina võitööstuse hoone koos sisseseadega ja see sai uueks keskmeiereiks. Peatselt ühinesid Kadrinaga ka Aaspere, Võipere ja Imastu piimaühing. Neil endil võitööstust polnud ja koor oli varemgi Kadrinasse saadetud. Nii kujunes Kadrina Piimaühing kolmekümnendate aastate lõpus üheks suuremaks Eestis. Töödeldava piima hulk oli siin 4,5-5 miljonit kilogrammi aastas. Keskmeiereid varustas 9 koorejaama. Ühingusse kuulus üle 300 liikme. Põhitoodang oli või, mis enamasti läks eksporti. Selle kõrval turustati täispiima, koort, kohupiima ja valmistati toorest kaseiini.

Pärast Suurt Isamaasõda kuulus Kadrina Piimaühing Virumaa Põllumajanduslike Ühistute Liidu alla. Sõjas oli kannatada saanud osa siinseid koorejaamu, keskus oli aga rahuldavas seisukorras ja tööd võis jätkata. Uus juhatus valiti 1946. a juunikuus. Samal aastal tõusis päevakorrale uue kontorihoone ja garaaži ehitamine, milleks osaliselt oli materjali juba varutud. Peale piimatööstuse kuulus ühistule veel vorstitööstus ja 1947. aastal loodi ka põllumajanduslik abimajand. Riiklike normide ülejäägid turustati oma jaekauplustes, mis asusid Kadrinas ja Tapal.

Ühistegevuslikel alustel tegutses Piimaühing 1950. aastani, siis võitööstus riigistati. Selle ajani töötasid keskmeierei ja koorejaamad vanade seadmetega, auru jõul. 1950ndatel aastatel algas elektrifitseerimine ja seadmete uuendamine.

Rakvere Piimakombinaadi alla läks Kadrina võitööstus 1963. a ja alates 1972. aastast on siin spetsialiseerutud kohupiima valmistamisele.

Reklaam kui ka aruanne näituse tarvis tehtud

Nii reklaam kui ka aruanne (tõenäoliselt näituse tarvis tehtud) Kadrina Piimatalitise töö- ja äritulemuste kohta 1930ndail aastail.

Palgaraamat Palgaraamat

Konstantin Kreele (Kivimetsale) kuulunud kahe rariteetse dokumendi - palgaraamatu - tiitellehed, ühte raamatut on täidetud aastail 1927-32, teist vaid 1940. aasta jaanuarist novembrini.

Jüri Rink Jüri Rink
1876-1961

Õppis põllumajandust Venemaal.

Jüri Rink'i lapselaps Urve Rink meenutab: Vanaisal oli heal järjel Abrami talu Teliskopli külas, korras piimaruum ja karjaköök selle juures.

Aleksander Falk Aleksander Falk
1879-1962

Ehitas maja Viru 6, 1921 asus kauplema.

Al-der Falk'i tütre Alma (1909-2007) mälestusi: Meierei oli Kruusimäe kõrtsi pool olevas pikas hoones, milles olid ka eluruumid. Oli veega bassein (auk) piimanõude jahutamiseks. Piima toodi Hulja ja Undla mõisatest.

Johannes Einpauli meierei Johannes Einpauli tütarde ja poja (Hedvig 1910, Erna.Marie 1912, Helmut 1915, Helga 1918) mälestusi: Seoses töökoha kadumisega Imastu mõisas, kus J. E. oli olnud meier ja karjaravitseja, tuli meieriks Kadrinasse 1922. aastal. Meierei asus endisesse Konradi vorstivabriku majja Viru tn 10. Tehti ka võid. Piima jm viidi ülepäeva raudteejaama Peterburi rongile. Einpaul pidas ka postihobuseid. Foto tehtud Viru tn 8 ja 10 ühisel hoovil aastal 1924 või 1925. Johannes Einpaul paremalt esimene. (Toim)

Tunnistus Konstantin Kree

Konstantin Kree
1889-1978

Eestistatud perekonnanimega Kivimets, oli Kiku piimapunkti meier kuni 1959 aastani.

Töötas ka Aukülas, Mädapeal, Jõeperes, Vatkus.

Kadrina meierei 1920ndail - 1930ndail aastail

Tööhetki Kadrina meiereis 1920ndail - 1930ndail aastail.

Meierei oli varustatud korralike seadmetega

Meierei oli varustatud korralike seadmetega, mis tagas toodangu kõrge kvaliteedi.

Vatku koorejaama juures

Vatku koorejaama juures. Oma aja kohta tehnika viimane sõna - automobiil.

Meierei juhtkond ja töötajaid 1930ndail aastail

Meierei juhtkond ja töötajaid 1930ndail aastail.

Meierei juhtkond ja töötajaid

Ees keskel (heledas särgis) Arnold Kalbus (küüditati perega 1941), 2. reas paremalt esimene Johannes Kasepalu (Kalbuse järglane), taga vasakult 1. Konstantin Kree (eestindatud Kivimets).

Kontorietüüd tüüpiliste ajastuelementidega

Kontorietüüd tüüpiliste ajastuelementidega: lauagarnituur tindipottide ja kirjapressiga, arvelaud, seinatelefon ja -kalender.

1950ndate astate lõpus ei vedanud piima veel kollased paakautod

1950ndate astate lõpus ei vedanud piima veel kollased paakautod. Kauaaegne autojuht August Kuusik rassib piimakannudega, rahvasuus nimetatud piimaplekkidega.

1950ndatel püsis peahoone veel ühekordsena

Juurdeehitusi ning täiendusi tehti hoonele vastavalt vajadusele, kuid 1950ndatel püsis peahoone veel ühekordsena.

Halvastipaigaldatud uus korsten kukkus alla Halvastipaigaldatud uus korsten kukkus alla

Pärast seda, kui halvastipaigaldatud uus korsten alla oli kukkunud ning hoone katuse lõhkunud, võeti katus maha ja ehitati teine korrus peale.

Lisette Rütmik Lisette Rütmik
(sünd 1924),
pärast abiellumist Veide.

Töötas Kadrina piimatööstuses 1946-1992 (vaheaegadega).

Fotol asetab ta võikastidesse pabereid aastal 1950.

Leida Kook Leida Kook
(1920-1976)

Juhataja 1950ndatel aastatel ja 1960ndate alguses.

Arnold Toomik Arnold Toomik

Juhataja pärast Leida Kooki.

Aleksander Raudvee Aleksander Raudvee
(25.12.1918-06.09.2004)

Töötas tsehhijuhatajana Rakvere Piimatoodete Kombinaadi Kadrina tsehhis 11.04.1963-10.05.1979, seega kokku 16 aastat, kuni jäi pensionipõlve pidama.

Einer Pihelgas Ajalehest Rahva Hääl
(nr 110 (8972) 12.05.1972)

Vabariiklikult autahvlilt

Rakvere Piimatoodete Kombinaadi Kadrina tsehhi brigadir Einer Pihelgas on piimanduse alal töötanud ligi kakskümmend viis aastat, sellest viimased üheksateist Kadrinas. Teda on autasustatud Üleliidulise Rahvamajanduse Saavutuste Näituse hõbemedaliga ja mitmete aukirjadega. Töökaaslased tunnevad Einer Pihelgat ka innuka isetegevuslasena.

Ajalehest Punane Täht

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus toiduainetetööstuse ja liha- ning piimatööstuse töötajatele Eesti NSV teenelise tööstustöötaja aunimetuse andmise kohta (nr 27 (5516) 05.03.1981) /.../ Pihelgas, Einer Tõnise p - Rakvere Piimatoodete Kombinaadi täispiima-toodete meister. /.../

Rajooni auraamatusse
(nr 27 (5516) 05.03.1981)

EKP Rakvere Rajoonikomitee ja Rak-vere Rajooni RSN Täitevkomitee ot-sustasid kanda V. I. Lenini 114. sünni-aastapäeva puhul auraamatusse järgmiste töötajate nimed: /.../ Einer Pihelgas - Rakvere Piimatoodete Kombinaadi täispiimatoodete meister, Eesti NSV teeneline tööstustöötaja. /.../

Grupp töötajaid väljasõidul Türi piimatööstuses

Grupp töötajaid väljasõidul Türi piimatööstuses maikuus 1960. Vasakult: Väino Merisaar, Malle Sulev (Nukk), Leida Lindma, Aino Merisaar, Jaan Rooba (Õisu lõpetanu, oli praktikal), Vaike Mägi, August Kuusik, August Mugra (Viitna koorejaamast).

Lõbusaid ekskursioone võeti ette Riiga, Saaremaale, ...

Lõbusaid ekskursioone võeti ette Riiga, Saaremaale, Narva, Viljandisse, Lõuna-Eestisse. Paremalt 1. seisab Karell Kaljuste - piimapulbri meister, AÜ esimees; 2. Leida Pinnala (Ivask), keskel turske mees mehaanik Heino Poltimäe; keskel kirjus kleidis raamatupidaja Meta Tamm; temast vasakul Einer Pihelgas.

PIIMA- JA HAPUPIIMATOODETE MEISTER

Valdo Einmann
Ajaleht Punane Täht nr 27 (5516) 05.03.1981 (lühendatult)

Kadrina kohupiimajaoskonnas töötab Rakvere Piimakombinaadi üks hinnatumaid töömehi - Einer Pihelgas. Ametinimetuse järgi piima- ja hapupiimatoodete meister. Eks ole kohupiim piimast hapendamise ja vadaku eraldamise teel saadud toiduaine. Veel kümme ja rohkem aastat tagasi valmistati Kadrinas võid. Tootmise kontsentratsiooni ja spetsialiseerumise tõttu tuli Pihelgasel võimeistri amet kohupiimameistri töö vastu vahetada. Piimandus oli (tahaks loota, et on edaspidigi) üks niisuguseid tööalasid, kus olijad jäävad sellele elukutsele truuks pikemaks ajaks. Kaheaastase Õisu Piimanduskooli lõpetas Einer Pihelgas 1949. 1954. aastast on ta tööl Kadrinas. Õpipoisina meieri juures alustas ta aga koguni 1942. aastal. Oli vaja otsustada, kas talutöö - vikat või rehavars - või midagi muud. Ta läks õpipoisiks meiereisse, kus tuli teha kõike, alates katla kütmisest. Nii selgitas ta oma noorusaega ise. "Varsti pensioniaeg käes," nendib ta. Tegelikult on lugu nii, et Pihelgas on parimais töömeheaastais ja pensionini veel aega. Nagu ikka, algab hommik piimavabrikus puhastuse ja ettevalmistusega piima vastuvõtuks. Vastuvõetav piim normaliseeritakse, lastakse vannidesse, lisatakse juuretis, lastakse hapneda, lõigatakse lahti, antakse sooja ja nõrgumisega eraldatakse vadak. Kohupiimajaoskonna meister korraldab brigaadi tööd. Ta jälgib, kontrollib ja kraadib. "Puhtfüüsilisest küljest oli või valmistamine raskem," lausub meister. Ka kohupiima valmistamise juures ei ole veel kõiki töid mehhaniseeritud, ent kergem on ilmselt. /.../

HOMME ON TOIDUAINETETÖÖSTUSE TÖÖTAJATE PÄEV

Ajaleht Punane Täht nr 121 (5916) 15.10.1983

Homme austame neid, kes meie igapäevase toidulaua eest hoolt kannavad. Niisuguseid inimesi ei ole sugugi vähe. Õigemini öeldes on nende ring laiem, kui ainult Toiduainetetööstuse Ministeeriumi ettevõtete töötajad. Leiva kõrval on toidulaual olulisel kohal liha, piim ning piimatooted, kondiitritooted, konservid jm. Rakvere Piimakombinaadi Kadrina kohupiimajaoskonna piima- ja hapupiimatoodete meister Einer Pihelgas on töötanud kombinaadis ligi kolmkümmend aastat. Ta alustas oma töömeheteed 1954 alguses Kadrinas võimeistrina. Ta peab seda ametit oma põhioskuseks siiani. Kui arvata välja õpiaastad Õisus, alustas pildil olev mees õpipoisina meiereis juba noorukesena. Einer Pihelgas mäletab aegu, mil Kadrinas või kõrval isegi jäätist ja sõira valmistati. Jäätis läks furgoonsõidukiga enamasti Tapale. Nüüd on ta hulk aega juhendanud kohupiima valmistamist.

"Juuretis on siin vägaolulisel kohal," leiab jaoskonna juhataja Enn Kupper. Juuretise eest hoolitsemine ja selle paljundamine on meistri mure. Ta korraldab kohupiimavalmistajate kompleksbrigaadi tööd: jälgib, kontrollib, juhendab. Vajaduse korral täidab pabereidki. Või ja juustu valmistamist peab meister kohupiima tegemisest keerukamaks, tsüklit pikemaks. Kohupiim on kiiresti valmiv ja riknev toiduaine. Seepärast on sanitaarnõudeist kinnipidamine selle töö juures tähtsal kohal ja nõuded kõrged. Kohupiimal on suur toiteväärtus. Seda soovitavad inimestele tohtrid ja paljud ostjad peavadki kohupiimast lugu.

Fotomeenutusi 16. septembrist 1962
Pildistanud Malle Nukk (Sulev), kes töötas Kadrina piimatööstuses 1959-1964

Einer Pihelgas ja Leida Pinnala (Ivask) laboratooriumis analüüse tegemas

Einer Pihelgas ja Leida Pinnala (Ivask) laboratooriumis analüüse tegemas.

Kauaaegne Kadrina piimanduse töötaja Olga Aab Kauaaegne Kadrina piimanduse töötaja Olga Aab lõssi välja andmas.

Võimester Einer Pihelgas on tööhoos Nuiaga töötab praktikant Eha Tartu, taamal Leida Pinnala

Võimester Einer Pihelgas on tööhoos. Nuiaga töötab praktikant Eha Tartu, taamal Leida Pinnala (Ivask).

MEENUTAB ENN KUPPER

Enn Kupper õppis 1965-1969 Õisu Toiduainetetööstuse Tehnikumis piimatööstuse tehnik-tehnoloogiks. Ta tuli tööle Rakvere Piimatoodete Kombinaadi Kadrina võitsehhi vaneminsener-tehnoloogiks 1973. aasta mais. Juhatajaks oli sel ajal Aleksander Raudvee. Töötajaid oli sel ajal 27-30, neist 20 töötas tootmises. Või valmistamine oli juba lõpetatud, tehti ümberkorraldusi kohupiima tootmiseks. Toodanguks oli 18%, 9%, ja lahja kohupiim ning magus kohupiimamass vanilje ja rosinatega nii kannudes kui ka väikepakendis. Lisaks Eesti turule valmistati kohupiima ja rõõska koort kannudes Leningradile. Toodangu 3 tonni korraga viis ära suur furgoonauto kord nädalas. Piima varuti hooajal kuni 30 t päevas, kohupiima toodeti ca 1 tonn päevas. Piim saabus kolhoosidest-sovhoosidest nagu Hulja, Viitna, Nõmmküla, Pärna-nim jt. Oli alles veel piimapunkte, mida küll pidevalt likvideeriti. Asemele tulid liikuvad piimafurgoonbussid, mis võtsid vastu individuaalsektoris toodetud piima. 1973. aastal töötasid veel Tapa, Põima, Läsna ja Kiku piimapunktid. Paari-kolme aasta jooksul suleti needki. Moodustati kaks piimakokkuostu ringi - Tapa ja Vohnja. Aastatega kohupiimajaoskonna toodangu maht suurenes. Päevane toodang ulatus 2,5 tonnini. Tehti ümberehitusi, paigaldati uusi seadmeid. Näiteks sai tootmishoone uue katuse, ehitati uus laohoone, territoorium piirati aiaga ja asfalteeriti. Juurutati uusi tooteid - kohupiimakreemid ja teraline kohupiim (kodujuust). Suvekuudel ulatus piima varumine üle 50 tonni. 16.01.1995 likvideeriti Kadrina kohupiimajaoskond. Töötajad, kes soovisid, viidi üle Rakvere kesktööstusesse.

MEENUTAB AIRA RAND

Aira Rand töötas piimanduses kokku 20 aastat, sellest Kadrinas 1974-1979 keemilise ja bakterioloogilise analüüsi laborandina, 1979-1986 tehnoloogiainsenerina, 1991-1995 Kadrina jaoskonna juhatajana.

Aira Rand õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias 1969-1974.

Kadrinas tööd alustades oli asutuse nimetus Rakvere Piimatoodete Kombinaadi Kadrina tootmisjaoskond. Töötajate arv oli 30 ja 40 vahel. Toodanguks oli kohupiim. Hooned olid vanad, seadmed vene päritolu, olmetingimused viletsad.

Aastatega toimus siiski areng: tootmismaht kasvas kahekordseks 1991 aastal. Kohupiimatooteid arendati edasi. Turunõudlus kohupiimatoodete järele oli suurem kui tootmisvõimsus Kadrinas toota võimaldas.

1995 viis AS Rakvere Piimatööstus tootmiskulude kokkuhoiuks kohupiima tootmise Rakvere kesktööstusesse. Vene aeg oli ammu lõppenud, omanikud lugesid raha. Kadrinas oli piima vastuvõtu ja töötlemise aeg läbi.

---

Vaated ärimees Juhan Tertsu ettevõtmisel ehitatud hoonele

Vaated ärimees Juhan Tertsu ettevõtmisel ehitatud hoonele

Vaated ärimees Juhan Tertsu ettevõtmisel ehitatud hoonele

Vaated ärimees Juhan Tertsu ettevõtmisel ehitatud hoonele (villaveski), mille ta 1924 edasi müüs Piimamajanduslisele Keskühisusele "Estonia". Hilisemate korduvate juurde- ja ümberehituste käigus on sellest tänaseks saanud tööstushoone Kadrinas, mis kuulub mööblit tootvale ettevõttele Pixner.

Pärast piimatööstusliku tegevuse lõpetamist

Pärast piimatööstusliku tegevuse lõpetamist Kadrinas 1995 seisis hoone palju aastaid kasutamata. Foto aastast 1999.

Hoone välimuse eest pole ka 2007. aastal veel hoolt kantud

Hoone välimuse eest pole ka 2007. aastal veel hoolt kantud, kuigi mööblit valmistav firma Pixner on selle omandanud ja ...

Küll on aga ümbrusest lammutatud tarbetuid puitehitisi

... ruumid tootmistegevuseks kasutusele võtnud. Küll on aga ümbrusest lammutatud tarbetuid puitehitisi ning katusealuseid, sh ka 2-korruseline elumaja.

Koostanud ja toimetanud Tiiu Uusküla
Fotod erakogudest

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314