Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Neeruti / Ajakirjanduses ilmunud artiklid
Alo Põldmäe muusikapuud

Neeruti MKA · Muistendid · Ajakirjanduses ilmunud artiklid Neerutist · Ajalehes Kodukant ilmunud artiklid Neerutist

AJAKIRJANDUSES ILMUNUD ARTIKLID NEERUTIST

Rännates Neerutis
Neeruti metsade võlumaailm
Alo Põldmäe näitab Neerutit pildihelides ja helipiltides
Näed seda, mis sus eneses kõlab
Alo Põldmäe muusikapuud
Neeruti häärber vaagub hinge
Avastused Neeruti metsades
Neeruti puude semiootika: alfabeedist ufodeni
Neeruti metsades peitub tähestik
Neeruti mõis vaagub hinge
Alo Põldmäe pildistab Neeruti mägedes erilisi puid
Puud näitavad heliloojale mitmeid märke

ALO PÕLDMÄE MUUSIKAPUUD

Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumis on avatud loodusfotode näitus "Muusikaline Neeruti ja Kalevipoeg". Kuidas ja miks on heliloominguga ja eesti muusikapärandiga tegeleva inimese tähelepanu alla sattunud "muusikalised puud" ja lisaks veel Kalevipoeg, küsime näituse autorilt Alo Põldmäelt.

Mis andis tõuke hakata tegema muusikaga seotud loodusfotosid?

Tõuke andis küllaltki lihtne asi. Nimelt juhtusin selle (2007) varakevadel rändama Lääne-Virumaal Kadrinas asuva suvekodu läheduses Neeruti mägedes. Endalegi ootamatult hakkasin kõikjal nägema n-ö muusikalisi puid. Nende avastamist soodustas asjaolu, et raagus puuvõrad (erinevalt suvistest) on hästi nähtavad ja tulevad väga reljeefselt esile.

Milliseid avastusi tegite sellega seoses?

Avastasin terve põneva maailma. Neeruti mägede reljeef on eriline ja seetõttu esineb omapärase kujuga puid isegi sagedamini kui teistes metsades. (Olengi seda võrdlust ka teinud.) Mitme kilomeetri pikkused, kuni 35 meetri kõrguse ja kuni 40-kraadise kaldega ooside nõlvad ning ooside vahel asuvad niiske põhjaga süvikud soodustavad erisuguse kujuga puude kasvamist.

Kukalt sügav helihark
Kukalt sügav helihark
 
Vaikima sunnitud laulja
Vaikima sunnitud laulja
Fotod: Alo Põldmäe
 
Esimesed arvestatavad fotod tegin 1. aprillil 2007. Kõige rohkem on muusikalistest puudest heliharke, parmupille, kandleid, lüürasid ja harfe - "Vanemuise kannel", "Tuulekannel", "Akord-helihark", "Kaotatud helihark", "Kukalt sügav helihark", "Katkine parmupill", "Iiri farf"...

Palju on muusikalisi märke meenutavaid puid: "Beethoveni suur paus", "Diees parmupillile", "Bekaar", "Nootide pesapuu", "Duubeldiees" jpm.

Omaette ooper on "laulvad puud": "Laulev Vanemuine", "Laulev unimüts", "Laulev tammelind", "Duett". Põnevaid kooslusi moodustavad tammed ja kuused. Ühe foto allkiri on "Vaikima sunnitud laulja" ja selle süžee on järgmine: kuusk laulab kõvasti ja valesti, tamm aga sulgeb ühe käega laulja suu ning teisega annab võmmu kuklasse - "Ole vait!".

Kui Neerutisse saabus kevad, hakkasin pildistama ka sealseid "helisevaid maastikke". Nii jäädvustasin vaated "Helisev vaikus", "Muusika sünnib vaikusest", seeriad "Mažoorne" ja "Minoorne" jt.

Täiesti märkamatult lisandusid muusikalistele objektidele Kalevipojaga seostatavad puud. See tundus enesestmõistetav, sest Neeruti mäed ongi Kalevipoja müttamise maa ja oosid tema künnivaod. Puude kujul Kalevipoja kujutisi, tema tööriistu, tema relvi või muude tegemistega seonduvat on leida palju. Kalevipoega võib leida küll suusatamas, küll kükitamas. Arvukalt on Kalevipoja istmeid, tema hobusega seonduvaid puid. Ühe sõlmfoto nimetus on "Haljendav Kalevipoja mõõk".

Kalevipoja teema laiendusena lisandusid jällegi märkamatult Kalevipoja "ajastuga" seonduvad objektid ja nähtused. Nii on olemas puude kujul "Homeros", "Ürgaja Veenus", "Ürglind", "Haavatud ürgloom", "Ükssarv" ja paljud teised.

Milline on olnud huvi fotonäituse vastu?

Huvi näituse vastu on olnud üllatavalt suur. Alguse sai väljapanek tänu Neeruti Seltsile ja selle esimehele Tiiu Uuskülale, kes tegi ettepaneku vormistada fotod erinäituseks. See saigi sügisel teoks ja näitus avati 17. septembril 2007 Kadrina rahvamajas. Näitust toetas ka Eesti Kultuurkapital. Praegu võib fotosid näha Teatri- ja Muusikamuuseumi Assauwe tornis. 2008. aasta algul ootavad järge Sagadi Metsamuuseum ja Tartu Kirjandusmuuseum. Edasi rändab näitus Sõmeru rahvamajja, Kalevipoja muuseumi Jõgevamaal, Palmse mõisa ja Koguva galeriisse Muhus.

Huvi on tundnud ja Soome Instituut ja meie välisministeerium, tellides näituse fotodest DVD.

Alo Põldmäega vestelnud Ia Remmel

Artikkel ilmus ajakirjas Muusika (jaanuar 2008)

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314