Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Neeruti / Ajakirjanduses ilmunud artiklid
Neeruti metsade võlumaailm

Neeruti MKA · Muistendid · Ajakirjanduses ilmunud artiklid Neerutist · Ajalehes Kodukant ilmunud artiklid Neerutist

AJAKIRJANDUSES ILMUNUD ARTIKLID NEERUTIST

Rännates Neerutis
Neeruti metsade võlumaailm
Alo Põldmäe näitab Neerutit pildihelides ja helipiltides
Näed seda, mis sus eneses kõlab
Alo Põldmäe muusikapuud
Neeruti häärber vaagub hinge
Avastused Neeruti metsades
Neeruti puude semiootika: alfabeedist ufodeni
Neeruti metsades peitub tähestik
Neeruti mõis vaagub hinge
Alo Põldmäe pildistab Neeruti mägedes erilisi puid
Puud näitavad heliloojale mitmeid märke

NEERUTI METSADE VÕLUMAAILM

Alo Põldmäe, helilooja

"Poleks uskunud, et metsas on nii palju huvitava kujuga puid," ütleb uue harrastuse leidnud helilooja Alo Põldmäe.

Alates tänavu aasta märtsi lõpust sattusin nädalalõppudel rändama Neeruti mägede Kalevipoja künnivagudes ja nende vagude vahelistes orgudes-aukudes.

"Vaikima sunnitud laulja", foto: ALO PÕLDMÄESeal avastasin põlispuude varjatud ilu: tüvede, võrade, okste ja juurte kaudu väljenduva võlumaailma. Avastamist soodustas see, et raagus puude võrad on erinevalt suviste puude omadest väga reljeefsed ja hästi nähtavad.

Mind kui muusikainimest võlusid eriti Neeruti muusikalised puud. Poleks kunagi arvanud, et näiteks muusikainstrumentide ja muusikamärkide kujulisi puid võib nii palju olla! Nüüd oskan selliseid ka mujal tähele panna.

Siiski olen kogenud, et huvitava kujuga puid on Neeruti mägedes hulga rohkem kui mujal.

Muusikalised puud

Sellega seoses sai minust puid pildistav harrastusfotograaf. 1. aprillil tegin oma esimesed huvitavamad muusikaliste puude "portreed".

Nii palju muusikalisi puid! Nüüdseks on nende piltide galerii kasvanud üsna suureks.

Kõige rohkem on kandle- ja lüürakujuliste puude pilte ("Vanemuise kannel", kaks Kalevipoja kannelt, "Kentaur-lüüra", "Arhailine lüüra", "Tuulekannel", "Põdrakannel"), järgnevad parmupillid ("Murtud keelega parmupill", "Sulanud parmupill") ja helihargid ("Kaotatud helihark", "Vuntsidega helihark", "Naiselik helihark", "Akord-helihark", "Päikseline helihark", "Kukalt sügav helihark").

Puhkpillidest on harulduseks keerdus kerega serpent – kuusk. Mitu puud kujutavad viiulipoognaid, orelit või orelivilede kollektsiooni.

Ka muusikaliste märkide kogu on kirev. Siin on mitmesugused pausid ("Beethoveni suur paus", "Veerandpaus"), valik kõrvaklappe muusika kuulamiseks, "Diees parmupillile", "Pariisi nootide pesapuu", "Bekaar".

Omaette ooperi moodustavad laulvad puud. Leidsin isegi laulva Vanemuise. Huvitavaid sümbioose moodustavad tammed ja kuused. Sellest tulenevalt võib kohata erilisi süžeesid. Üks neist on selline: tamme oks on kasvamisel riivanud kuuske ja viimase laiaks venitanud. Moodustub kujund laulvast puust, kellele on käsi suu ette pandud. Teine tammeoks aga annab kuusele võmmu kuklasse – ole vait! Foto allkirjaks olen pannud "Vaikima sunnitud laulja". Veel laulvaid puid: "Hambutu lauluveteran", "Laulev unimüts", "Dramaatiline duett", "Laulev tammelind".

Möödus paar kuud, puud läksid lehte ja nende abil moodustusid juba maastikud, mida hakkasin pildistama helisevate maastike nime all. Nii sündisid "Muusika sünnib valgusest", "Helisev vaikus", "Homme on maikuu", "Minoorne", "Mažoorne", "Helisev maastik üksiku puuga" "Navitrollat jäljendades" jpt.

Juusa oja ääres elavate kobraste tegevuse jälgimine avas päris uusi lehekülgi. Lisandusid "Kobraste sümfoonia" ja "Peegelkaanon".

Kalevipoja puud

Suve saabudes muutusid minu müttamised Neeruti mägedes intensiivsemaks ning ühel hetkel leidsin, et paljud puud kannavad siinse kangelase Kalevipoja ja tema tegemiste jälgi. Enamik Kalevipoja puid (nagu ka muusikalisi) on tammed.

Kalevipoega võib siin leida lausa üllatavate tegevuste juures: "Suusahüppele minev Kalevipoeg" või "Kükitav Kalevipoeg". Hulk puid kujutavad Kalevipoja tööriistu, abivahendeid ja relvi – "Kalevipoja harkader", "Kalevipoja hobune", "Kalevipoja hobuse jalg", "Kalevipoja sõlm", "Haljendav Kalevipoja mõõk" (üks sõlmfotodest), "Kalevipoja salarelv", "Kalevipoja isiklik riist", "Kalevipoja püss" (keegi vaidlustas näitust vaadates püsside olemasolu Kalevipoja ajal), "Kalevipoja kantsi relvastus", "Kalevipoja märklaud" jne. Fotokogus on ka kuus eri kujuga Kalevipoja istet.

Nii see on – Neeruti mägede väga vahelduv reljeef, järsud, kuni 40% kaldega ja kuni 35meetrise suhtelise kõrgusega nõlvad ning nende vahele jäävad niiske põhjaga süvikud soodustavadki tavapärasest erineva kujuga puude tekkimist.

Omaette maailma moodustavad puud, mis seostuvad Kalevipoja ajaga, tinglikult tema "kaasaegsetega" või laiemas kontekstis muinasajaga. Sellesse galeriisse kuuluvad "Homeros" (erilise kujuga kasekäsn), "Sorts", "Ürgmadu", "Ürgrohutirts", "Hiidkalmaar", "Haavatud ürgloom", "Ürgaja Veenus", "Värav muinasaega", "Enti jalg – "Sõrmuste isanda" lainel".

Mitmed puud oma välimusega seostuvad harukordse maastikukaitseala – Neeruti – valvamisega: "Valvaja", "Valvur", "Neeruti kaitsjad".

"Laulev tammelind", foto: ALO PÕLDMÄEMida aeg edasi, seda enam veendun, et mets on lausa täis kõiksugu märke. Neid võiks ka semiootilisteks nimetada. Et märke rohkem tähele panna, tuleb mõnikord vaid viitsida 5 või 15 meetrit rajalt kõrvale keerata.

Puude pildistamisega kasvab vilumus tähele panna nende erilisi detaile, puukoore mustri sõnumit, okste põimumisi. Aga ka eri puuliikide omavahelisi suhteid (sümbioose) ja sellest tulenevaid huvitavaid kujundeid. Kogunemas on näiteks kollektsioon tantsivatest ja kallistavatest puudest. Peagi on mul koos ka "puudest tähestik" ja puudest araabia ning rooma numbrid.

Võluv teema on puude koore mustris sisalduv info. Ületamatud on siinkohal jällegi tammed. Neid on aga Neerutis palju ja väga huvitava olemisega. Hobi korras isegi kaardistan neid.

Jätkugu avastamisrõõmu

Selliste märkide avastamise rõõmu on kindlasti igas metsas. Mul on aga hea meel, et olen tänu fotoaparaadile avastanud just Neeruti metsade aarded. Puude kaudu olen endale teravamalt teadvustanud, et Lääne-Virumaa pärlit Neerutit peab uurima ja ka kaitsma rohkem, et avastamisrõõme jätkuks meie järeltulijatelegi.

Tutvustasin oma fotosid Neeruti seltsi esinaisele Tiiu Uuskülale. Sain seltsilt toreda ettepaneku eksponeerida pildivalikut Kadrina rahvamajas. Seal on väljas 188 fotot. Neeruti seltsile, Kadrina rahvamajale ja näitust toetanud Kultuurkapitalile siinkohal suur tänu.

Artikkel ilmus 25.10.2007 nädalalehe Maaleht veebiväljaandes

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314