Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Enn Loik / 4 aastat Ennuta...
Neli aastat Ennuta...

Enn Loik - sünnilt neerutoloog · Kalevipoja künnivaod viivad Pariisi · Neli aastat Ennuta...

NELI AASTAT ENNUTA...

Kas juba? Tõepoolest, nii see on... Muidu päikselisest, kuid väga külmvingetuulelisest kevadpäevast, mil me Ennu maise põrmu Kadrina kirikaeda, Vabaduskalju naabrusesse sängitasime, on möödunud pea poolteisttuhat päeva...

Selle kurvavõitu tähtpäeva äramärkimiseks ja Ennu säilinud ülestähendustele toetudes lisame siinsele leheküljele mõnda, mida Tema mõtetest on avaldatud trükiajakirjanduses ja üht-teist, mis võiks kord kaante vahele saada.

Kunagi, läinud sajandi 90ndate algupoolel, kui Eesti oli just-just taasiseseisvunud, laoti trükipressi alla teiste seas ajaleht Meelejahutaja, toimetajaks Toivo Tootsen. Ühe lehekülje hõlmasid tol ajal Ennu sõnumid. Siin nad on.

Harald Rahupõld

- - -

PER SE (iseenesest - lad. k.)

Sünnikoha järgi sain kohustuse kaitsta Virumaa läänepiiri Neeruti lähedal. Peale tudeerimist üliharuldasel majandus-geograaf-pedagoogi erialal (mõiste üks pool välistab teise), jõudsin praktilise pedagoogina olla tegev mitmel pool - turismirongi direktorist Joh. Hindi varade valitsejani, aga ka ühes teises impeeriumis - O. Kuuli kõvera kala ordus eluskala dresseerijana (tema tapmiskõlbulikuks tegijana).

Kui saan, vaatan metsa poole, mitu aastat päris ametlikult ja leiba andvalt. Ka roheline olen alati olnud, ilmselt jäängi - veidi Winnetou greenhorni, üsna palju Lipp-maa-rohelist, Pohla-rohelist üldse mitte.

Keskmine eestlane olemast takistab mind veel väike kg- ja sm-vaeg, osaline sekundaarne hambutus, karvkatte osaline siirdumine ajukaitsjast lõugade varjajaks, vast ka kohuse- ja vastutustunde säilimine.

Kunstnikust abikaasa arvates võib mind riidesse panna. Võin seda ka ise teha.

- - -

Soovid, soovid, soovid...
Pärismerel pärislaevad,
elumerel elulaevad,
kunstimerel kunstilaevad,
eetrimerel infolaevad,
viinamerel purjulaevad,
luulemerel luulelaevad,
igaühel omad vaevad,
ajahambad kõike saevad,
lihtsalt ei saa keegi taeva...

* * *

Tehtud töödest teeme püramiidi,
selle külge seome kõva niidi,
mille toel on tore tõusta tippu,
istuda seal, lasta jalad rippu...

* * *

Me tegemata töödest saagu sõnnik,
mille peale kühveldame teo mulda -
teada ammu rahvatarkus õnnis:
sitast sõnnik saab ja sellest kulda,
kui vaid põldu harimast ei väsi -
rohtu tõrjumast ja vilja väetamast me käsi...

- - -

NÄTSUTET FRAASID

Kas asjade untsuminekuvajadus allub Murphy seadustele?

* * *

Meie meditsiin on niivõrd materialiseerunud, et hinge jaoks on seal vaid üks nurgake - tappev humanism.

* * *

Töötava inimkonna võib jagada kolme ossa: suured ülemused jagavad abstraktseid käske, väikesed ülemused lahendavad konkreetseid olukordi, ülejäänud teevad tööd (kui nad ka ei luusi).

* * *

Ka mina mõistan nikotiini hukka - aeglasse tulesurma.

* * *

Iga kunstnik on juba oma loomult anarhist - muidu pole ta kunstnik. Ainult see anarhism peab olema dresseeritud, vähemalt suhtes muu maailmaga. Muidu ta hävitab seda ja see teda...

- - -

TALV-KEVAD 93 TOOMPEA KANT(S)

KAKSAINUS

Jälle sumiseb Toompea sää-
setaru hüüdeist
Vend, vend, vend
hoia end minu eest
sinu eest
läheb läbi
nii tulest kui veest ja meest
Näe astub Eesti kui härg
meie sarvel
- kaaskündja -
särk märg
Euroopasse
ka meie
- käib korjelend
Raske on veel
sel kündmata teel,
ent siiski:
hoidke meel ka kustuval leel
virge
meil kõigil on raske
kuni vaske
jägub tassida veel
Tee on ju sirge...
Kui küntud on maa,
saab külvata taas
sõnakulda,
mis ei jõuagi mulda,
vaid tasku
eestlust ja leiba,
läbi aegade
toitnud meid
juttusid neid
jätkame kuni kohab laas
ja paigal paas
- toitmas meid
Meie sõna saab lihaks
meie konto peal muidugi
ja leivaks ja ihaks
kõik jättagi nii
Nüüd Eesti on prii
las olla
jätkuvalt nii
teie turjal
teekond edasi viib
taas eestlane olla
on uhke ja hea
ainus tingimus
-ka meil olgu hea
... aga ...
just nagu KGB
kangesti guum birukas
säilib meis ENSV
ettenägemata suur viletsus
ja NLK(m)P
nii läheb kõik (meie) p...
määrab edasimineku tee
Sul, ISAMAA!...
... kuni ...
tänaseni, tahaks loota...

- - -

MASSIMÕRV
Sotsiaal-mükoloogiline etüüd

Sõrmed täis seeneverd
hulbin kesk puudemerd.
Olen ma Deo või reo?
Ei tea. Oma jälgi teo
panen toime terava noaga,
omal soovil, eikellegi loaga.
Panteistlik "Seen, minu vend!"
unub, jääb "Hoia end!"
Nii, silm kikkis, sulet kõrv,
teostub massimõrv.
Ja siiski,
pestudkäsi, huulil viiski
tulen tagasi oma riiki.
Ahvist enamaks arvatud liikki
pole kõhuorjusest prii.
Nii on ja jääbki nii...
Toitmaks lapsi ja ennast,
jahin sind, minu vennas.
Ka edasi samuti teen.
Anna andeks, vend seen
puuparasiit,
korjan su siit,
P.S. Ka sinul on šanss juuspeen -
moonda end, ole kärbseseen.

- - -

GORDIONI SAMMAS

Sõlme mõõgaga kord raius Gordion.
Sõlme lahti sai, kuid nöörist ilma on.
Sõlme sulega nüüd raiub moodne Gordion.
Nööri katki saab, kuid sõlmed alles on.
Tallinnal on mitu magamise tuba,
kultuuril kuhu tulla pole luba.
Venitame ühest sõlmest Gordioni samba,
sinna otsa seame pügat lamba.
Ilmne kasu sest, ei salga -
koht, kus peni vähemalt saab tõsta jalga.

- - -

PER SE 2 (seni avaldamata)

Elu on vahel nagu revolutsioon - kus vana moodi ei saa ja toimub pauk, vahel nagu evolutsioon - kus uut moodi ei jaksa ja toimub mädanemine.

* * *

Elus on nagu pallimängus, kus edu oleneb platsi- ja söödumängust - visata või lüüa oskab igaüks. Vahel tuleb ka aeg maha võtta - kas treeneri või mängijate palvel, et mängu kohendada, mängulisemaks muuta, mängurõõmu (taas)leida.

* * *

Kunstnik on üsna inimese moodi loom... aga kui ta looma hakkab, on ta nagu tedrekukk - talle võib peale astuda... või tema sulle...

* * *

Kunstnik pole loll ega hull. Kunstnik on laps, muidu ta ei looks. Aga lapsele on vaja hoidjat... ka siis, kui ta ise seda ei taha...

* * *

Elus pole nagu matemaatikas, kus summa ei olene liidetavate järjekorrast. Elus tihti oleneb ja oluliselt. Mitmed muud tehted on siiski ka sotsiaalmatemaatikas kasutatavad: - näiteks korrutamine, jagamine, koondamine, taandamine, astendamine ja asendamine, juurimine...

* * *

Kõige tugevam jõud, mis maailma muutnud, muutuda lasknud või muut(u)mist takistanud, on ü k s k õ i k s u s.

* * *

Hullumajas on kaht sorti hulle - ühed käivad pidžaamas, teised kitlis. Viimased on ohtlikumad, sest nad on võimul...

* * *

Laulud on nagu lilled - kõige kenamad, tihti ka kallimad on nad ajatatult, ajatatud nii kasvatajale kui kasutajale...

* * *

Ka laulud võivad tappa, eriti laulmata laulud...

* * *

Elutrepil pole käsipuid!

* * *

Kudede sobimatust esineb mitte ainult meditsiinis vaid ka sotsiaalsetes organismides.

* * *

Tapvalt ränk on olla halvasti surnud ja hästi maetud... inimeste sekka...

Kogunud ja üles tähendanud Harald Rahupõld

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314