Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Toimetised
A-526 - Kreutzwaldi suguvõsa juured

KREUTZWALDI SUGUVÕSA JUURED

KREUTZWALDI SUGUVÕSA KOOSKÄIMISTEST

Juba nimi Kreutzwald kohustab midagi uurima ja kedagi küsitlema. Kohustus on suurem seda enam, et väga lähedane inimene on kandnud seda perekonnanime.

Kui 1990. aastal genealoogia selts alustas oma tegevust, asusimegi usinasti tööle. Innustust andis ka vaba pääs Tartu Ajaloo Arhiivi. Seal sai käidud uurimas ja näpuga rida ajamas nädalaid ja kuid.

Oleme tänulikud E. Nirgile ning Kreutzwaldi muuseumile Võrus, et on uuritud Fr. R. Kreutzwaldi päritolu ja tehtud ära väga suur töö. Meil jäi kokku viia vanaisa Tõnise, sündinud 1862, sugulus kirjanik Fr. R. Kreutzwaldiga.

Nii saigi teoks tehtud ammu idanema pandud mõte ja kokku kutsutud lähimad sugulased. Esimene, nn proovikokkutulek, sai teoks 1996. aastal. Kokku said Tõnise isa Kustawi, sündinud 1829, järglased.

Kohtumine algas Kadrina kalmistul, kus süütasime lahkunud esivanemate haudadel küünlad. Kalmistult siirdusime edasi kirjaniku sünnipaika Jõeperes. Lühiajaline peatus ja mälestushetk küünalde süütamisega leidis aset Männiku külas, kohas, kus 1945. aastal NKVD põletas talu ja kus hukkus süütult ka meie suguvõsa liikmeid. Järgmine peatuspaik oli Saksi vallas endises Nõmme külas, mis oli vanaisa sünnikoht.

Kokkutulek õnnestus ja see innustas kaasama järgmisel, 1997. aastal, ka Kustawi venna Mihkli, sündinud 1825, järglasi. Kokkusaamine algas jälle Kadrina kalmistul. Selle meenutuseks sai tehtud ühisfoto mälestuskalju ees. Arvuliselt oli osalejaid ligi 130. Edasi siirduti Neerutisse, kus külastati Kuresöödi muuseumit. Kuna Neeruti on tihedalt seotud Kalevipoja muistenditega, siis tehti ühine otsus edaspidi kokku saada ikka Neerutis. Otsustati ka, et kokkutulekud saavad toimuma iga kahe aasta järel, seega aastatel 1999, 2001 ja 2003. Viimane on kirjaniku juubeliaasta.

1999. aasta kokkutulek leidiski aset Neeruti kaunis looduses. Kokkutulnute arvu poolest jäi see küll kasinaks. Küllap oma osa selles oli nn milleeniumiüritustel. Sellel kokkutulekul anti "teatepulk" edasi teise Tõnise, sündinud 1860, järglasele. Uus kokkutulek sai määratud aastale 2001, kuid kahjuks jäi see ära, sest peaorganiseerija lahkus Toonela teele.

2003. aasta on kuulutatud Kreutzwaldi aastaks. Seoses sellega toimub ka suguvõsa kokkutulek. Uurida on veel palju. Ootame pikisilmi juurdepääsu nn kinnistele ürikutele, mis seni on olnud peidetud "seitsme luku taha". Jääb arusaamatuks, miks on meie väikeses Eestis ikka veel saladusi, mida ei tohi avalikustada, olgugi need pärit XIX sajandist ja XX sajandi algusaastaist. Oleme visad ja ootame veel!

Suguvõsa suurus on üks põhjusi, miks see vajab põhjalikku uurimist.

Täpsemalt on teada Mango Reinu 14. lapse Tõnnise, sündinud 1792, kahe esimese poja järglased. Tabelid käesolevas väljaandes on vaid kaduvväike osa sellest suurest suguvõsast ja need vajavad iga-aastast täiendamist. Vt tabeleid (PDF fail).

1997. aasta kokkutulekus osalejad kõik koos Kadrina kalmistul

1997. aasta kokkutulekus osalejad kõik koos Kadrina kalmistul Mälesuskalju juures.

1996. aasta kokkutulekus osalejad esivanemate kalmudel

1996. aasta kokkutulekus osalejad esivanemate kalmudel.

1996. aasta kokkutulekus osalejad Lauluisa sünnipaigas.

1996. aasta kokkutulekus osalejad Lauluisa sünnipaigas.

1996. aasta kokkutulekus osalejad Lauluisa sünnipaigas

Vasakult: Sulev Kreutzwald, Raivo Kreutzwald, tema ees Marko Kreutzwald, edasi Ülo Kreutzwald, Tõnis Kreutzwald ja Arno Mahlapuu, kes on sünnilt Kreutzwald. Esireas Valdeko Kreutzwald koos pere lemmiku basseti tõugu koreaga (1996).

Mälestusmärk Saksi vallas Männiku külas (vana nimetus)

Mälestusmärk Saksi vallas Männiku külas (vana nimetus), kus NKVD tappis 16 inimest ja põletas talu.

Mälestusmärk Saksi vallas Männiku külas (vana nimetus)

Kahe hukkunu nimed on jäädvustatud lähedalasuval mälestuskivil. Ka Kreutzwaldi suguvõsa kaotas siin neli inimest: Elvi Metuusala, Helga Treial, Ellen Tiikoja ja Juku Tamjärv.

Mälestusmärk Lauluisa sünnikohas Jõeperes

26. detsembril 1953 avatud mälestusmärk Lauluisa sünnikohas Jõeperes. J. Raudsepa valmistatud graniitsambal on tekst "26. detsembril 1803. a sündis Jõeperes Fr. R. Kreutzwald".

- - -

SUURE MEHE TUNDMATU POEG
(Rahvaleht nr 47 19. aprill 1935)

Meie Lauluisal Kreutzwaldil on kindel koht kirjandusloos kui 19. sajandi tähtsamal kirjanikul ja folkloristil. Tema elulugu on uurinud mitmed meie tuntud kirjandusloolased, kuid kõigest sellest pole peaaegu sugugi avalikkusele pudenenud, et Viru laulikul oli poeg, kes elas aastaid Tallinnas ja kelle lesk suri alles 1931. aastal. Nüüd on lõpuks Tartusse E. Kultuuriloolisele arhiivile saabunud materjalid suure mehe pojast. Nimelt elab Tallinnas inimene, kes on 40 aastat teeninud Kreutzwaldi poja Aleksei juures teenijana. See on Marie Kanter, kes jutustab üht-teist seni meile kirjaniku täiesti teadmata ja tundmatuks jäänud pojast.

Aleksis Kreutzwald sündis 22. septembril 1845. aastal, ta isa oli tol ajal juba mõni aasta üle 40. Kümneaastaselt pandi poiss kooli Peterburgi. Ja sellest ajast ongi Aleksis jäänud avalikkusele täiesti tundmatuks. Kirjaniku ja arsti pojast sai raudteeametnik, kes töötas mitmel pool Venemaal. Ta ise on rääkinud, et ülikooli minekust pole midagi välja tulnud, ta pole olnud just innukas raamatute taga istuja.

1871. aastal abiellus Kreutzwald Balti saksa soost neiuga von Huseniga; sel ajal oli ta juba Kadrina jaamaülemaks. Sellel kohal teenis Aleksis 17 aastat ja tuli siis Tallinna, kus jäi ikkagi raudteele ametisse kontrolörina. Kuid siin tabas meest raske löök, mis muutis elujõulise mehe ülejäänud aastad traagilisemaks elusaatuseks. Influensa tagajärjel hakkas tal selgrooüdi kuivama, järgnes ühepoolne halvatus ja Aleksis Kreutzwald elas 19 viimast eluaastat töövõimetuna, olles alles 55 aastane, kui tuli surm, see oli 29. mail 1910. a (vana kalendri järele).

Aleksis Kreutzwald koos abikaasa Sofiega Aleksis Kreutzwald (1845-1910)
koos abikaasa Sofiega (Sonni),
sündinud Husen (1951-1931).

Marie Kanter astus Kreutzwaldi perekonda teenima 1890. aastal. Nii siis sel ajal, kui leivaisa tabas ränk saatuselöök.

Perekond elas kõigele vaatamata siiski lahedalt, kasutada oli 4-5 toaline korter. Seda ei võimaldanud aga mitte Kreutzwaldi enda varandus, vaid head inglit mängis siin abikaasa jõukas ristiema Sofie Kolb, kes toetas perekonda rahaliselt ja jättis surres ka kaunis suure varanduse.

Osalt elukutse ja peamiselt haiguse tagajärjel tuli siis, et nimeka kirjaniku poeg jäi avalikkuse ees täiesti tundmatuks. Läbi käidi peamiselt saksa seltskonnaga, kuid Kreutzwald jäi alati eestlaseks. Haiguse ajal viis ta perekonnas isegi selle läbi, et omavahel kõneldi eesti keelt. Alaline perekonna sõber oli dr Hoffmann, praeguse samanimelise arsti isa, kes oli Kreutzwaldi perekonnaarst.

Perekond oli lastetu, kuid läbisaamine eeskujulik. Mees olevat rääkinud, et nähes oma vanemate elu, teinud ta kindla otsuse, et tema perekonnas peab kõik olema teisiti kui isakodus.

Selle kohta olnud tal jutustada isegi üks mällujäänud juhtum Võrust, isakodust. Perekond on tihti lõunatanud aias, suure kastani all.

Ühel päeval hakanud Fr. Kreutzwald nurisema, et lauale toodud õllepudel on vajaka. Tarvis oleks see viia tagasi või anda võimudele teada, sest sarnane asi on lausa tüssamine. Et neid igapäiseid tülisid ja sekeldusi vältida, oli naine võtnud pudeli ja visanud vastu puutüve. Pudel pole aga purunenud ja nüüd tahtnud mõlemad pudelit oma kätte; kummardudes korraga selle järgi, on mõlemad kukkunud kobarasse maha. Tütar (abiellus hiljem Blumbergiga) aga seda nähes langenud minestusse, sest tal olnud üldse sarnane kalduvus. Ehmatus oli nüüd suur ja tüli ununes ning lauluisa jõi hiljem õllepudeli sõnalausumata tühjaks.

See on pildike kuulsa mehe eraelust. Aleksis Kreutzwald oli aga rahulik inimene. Enam oli tal aga teravmeelseid väljendusi ja "kõveraid kõnesid". Kanter mäletab, et ta annud kord leivaisale suppi. See olnud juba siis, kui see halvatuse tõttu omal jõul ei saanud ise süüa. Korraga öelnud A.: "Küll kurjavaimud võivad praegu su peale olla vihased!" Miks, pärinud teenija. "Sa võtad nende töö ära, põletad mind seestpoolt ära!" Supp oli tuline, sellest siis tuli see kõnelus.

Aleksis Kreutzwaldil olid mitmesugused huvid. Põhiolemuselt oli ta omaette nokitseja mees, ta öelnud, et käsitöödest meeldib talle kõige rohkem kullasepa kutse. Arvanud koguni, et oleks võinud selle ameti ära õppida. Ajaviiteks nokitses Aleksis aga mitmeid peentöid. Nii armastas ta joonistada postkaarte, tarvitades teravat pliiatsit, mille tõttu pildid ei paku küll rohkem, kui ainult tõendavad inimese kannatlikkust pisiasjade, oksakeste ja puukoore krobelisuse väljajoonistamisel. Ka armastas Kreutzwald palju lugeda, muretsedes omale ka väikese raamatukogukese.

1903. aastal pühitseti lauluisa Kreutzwaldi 100 aastast sünnipäeva. Poeg aga oli sel ajal haige ega saanud pidustustest osa võtta. Vaevalt aga temast sel ajal midagi ka teati. Kohapeale aga sõitis Marie Kanter, kes viis Aleksis Kreutzwaldi poolt pärja, kuid viimane oli ilma lindita; hiljem kirjutasid ajalehed, et arvukate pärgade hulgas oli ka üks ilma lindita, nähtavasti mõnelt lauluisa austajalt. Ei teatud, et see oli suure isa tundmatu poeg.

Kreutzwaldi abikaasa elas peale mehe surma Tallinnas ja suri, nagu öeldud, neli aastat tagasi; ta oli siis juba 79 aastane rauk. Pöördeaastad olid teinud rahast väärtusetu paberihulga. Kuid vanake ühes kauaaegse teenijaga üürisid tube välja ja elatasid endid ära.

Praegu ei ole Kreutzwaldist rohkem järeltulijaid kui tütretütar, Blumberg, kes on ka aastatelt raugaeas. Tema lõpetab lauluisa suguvõsa.

- - -

Professor Gustav Suits kohtub Jõeperes Tõnis Kreutzwaldiga

Professor Gustav Suits kohtus Jõeperes Tõnis Kreutzwaldiga (Ämmamäe Tõnis, sünniaastaga 1860) 20. sajandi kolmekümnendaid aastaid, kui sealkandis matkates lauluisa noorpõlve kohta teavet kogumas käis.

Fr. R. Kreutzwaldile mälestusmärk Kadrinas

1933. aastal valmistasid noored puutöökursustel, mis toimus koguduse leerimajas, lauluisale esimese mälestusmärgi - kuuseplangule põletati tekst. Väike eksitus oli nime kirjapanekul, kus z asemele sattus s, sest nimede eestistamise ajal ei kõlvanud saksapärane kirjaviis.

Ajakiri "Olion" avaldas oma 5/6 numbris 1933 teate:

Kadrinas avati Fr. R. Kreutzwaldile mälestusmärk.

Ristipäeval, 25-ndal mail 1933 avati Kadrinas "Viru-lauliku" Friedrich Reinhold Kreutzwaldi mälestussammas umb. 1500 inimese osavõtul. Mälestusmärk valmistati insener Veebergi kava järgi Kadrina Põllumeeste Seltsi noorte osakonna poolt ja asetati Kreutzwaldi sünnikoha ahervartele.

- - -

Tõnis Kreutzwald Tõnis Kreutzwald -
Nõmme Tõnis (Nõmme küla järgi)
22.01.1862 vkj - 31.03.1931

- - -

Tänu Neeruti Seltsile igakülgse abi eest trükise valmimisel.
Tänu Helmi Langele ja Raivo Kreutzwaldile abi eest lähteandmete kogumisel.

Suguvõsa nimel Malle Nukk.

Tekst ja fotod Malle Nukk

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314