Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Toimetised
A-524 - Meenutus 70 aasta tagusest laulupäevast

MEENUTUS 70 AASTA TAGUSEST LAULUPÄEVAST

"LAULGEM NII, ET PUUDUKS IGAVUS JA TÜDIMUS!"

See üleskutse on pärit laulupäeva üldjuhi Ernst Taela peokõnest. Olgugi see kõne peetud tänaseks 70 aastat tagasi, ei ole öeldu mõte võõras ega ülearune ühelegi ajajärgule ega ühelegi aastakäigule. Selles ongi ühislaulu missioon, tema püha olemus.

Kadrina Hariduse Seltsil oli 1933. aastaks seljataga 27 tegevusaastat. Need olid aastad täis isetegemist laulu, tantsu, näite-mängu ja mitme muu ühistegevuse näol. See oli tegevuslusti ja -rõõmu materialiseerimine seltsi ülalpidamisel oleva kooli tarbeks. Samuti hoidis ja kasvatas see tegevus eestlasele nii omast sisemist kultuurijanu ja kultuuriväljundit. Kadrina laulupäev 11. juunil 1933, mis peeti vaid 3 aastat tagasi valminud rahvamaja taga nn rahvamaja aias, oli just üks selliseid ettevõtmisi. Tuntud poliitiku professor Jüri Uluotsa kohalolek ja kõne laulupäeval sümboliseerisid eestlust igas mõttes, nii Eesti kui riigi ja eestlaste kui rahva iseolemist ja isetoimetulemist, oma kultuuri omamist, selle viljelemist ja nautimist.

Laulupäeva kava ja paar säilinud fotot toovad jälle kord kodupaiga ajalookillu meie ette. Ürituse korraldamisega oli vaeva nähtud. Toimkond: Ernst Tael - üldjuht; Paul Pedisson - liikumine ja korterid; August Saaga - kassa ja korrapidajad; Veera Kuriks - reklaam ja dekoratsioonid; üldlaulukooride juht Ernst Rosenberg; üldpasunakooride juht Elmar Liiv; büroo Kadrina Rahvamajas. See viitab ülipõhjalikule ettevalmistusele.

Kadrina Hariduse Seltsi segakoor laulupäeva korraldajana oli kutsunud 17 külaliskoori lähedalt ja kaugelt, lisaks pasunakoorid.

Koostanud Tiiu Uusküla.

- - -

KADRINA LAULUPÄEV 11. JUUNIL 1933

Toimkond

Ernst Tael
Paul Pedisson
August Saaga
Veera Kuriks
Ernst Rosenberg
Elmar Liiv
-
-
-
-
-
-
üldjuht
liikumine ja korterid
kassa ja korrapidajad
reklaam ja dekoratsioonid
üldlaulukooride juht
üldpasunakooride juht

Büroo Kadrina Rahvamajas

Kava

Kell 13.30 kogunemine rongikäiguks
Kell 14.40 avamine tervitamiseks
 
I
Segakooride ettekandel:
1) Looja vägevus
2) Sääl kord kasvab
3) Palumine
4) Laulik
5) Hõiskame kooris
-
-
-
-
-
E. Võrk
M. Lüdig
A. Kapp
E. Võrk
T. Vettik
 
II
16.30 kõne - prof. Jüri Uluots
Meeskooride ettekandel:
1) Sind surmani
2) Munamäel
-
-
A. Kunileid
K.A. Hermann
 
III
18.30 pasunakooride ettekandel:
1) Avamäng "Fest"
2) Hõissa simman!
3) Kalurite tants
4) Marss "Kodumaa"
-
-
-
-
V.H. Silvedel
E. Leinev
E. Leinev
R. Kull
 
IV
19.30 segakooride ettekandel:
1) Ärka üles, isamaa
2) Kits ja hunt
3) Saarlaste laul
4) Las' kasvame
-
-
-
-
A. Läte
M. Lüdig
V. Nerep
V. Nerep

Lõppsõna - hümn

Meenutus 70 aasta tagusest laulupäevast

Meenutus 70 aasta tagusest laulupäevast

- - -

Paul Pedisson

Paul PEDISSON, Kadrina kooli juhataja 1915-1935, õpetajaks oli juba 1912. aasatast alates. Võttis agaralt osa Hariduse Seltsi elust. Alljärgnevalt tema sõnavõtt laulupäeval.

KADRINA HARIDUSSELTSI AJALOOST

Kadrina haridusselts on asutatud 1906. aastal. Alguses oli tegevus suunitud kõrgema rahvakooli ülespidamisele, mis kestis 1920. aastani. Seltsil töötab raamatukogu 1912. aastast. Aastate kestel on korraldatud hulk pidusid, mille kavas esijoones näitemäng, millele lisanduvad laul, orkestrimäng, kõned, varematel aegadel ka deklamatsioon. On korraldatud hulk kursuseid ja loenguid, üldhariduslikke ja erilaadilisi. Haridusliste ülesannete teostamiseks on selts saanud summasid oma ruumide üürist (poeruumid, pagariäri, endisel ajal meiereiruumid), pidudest ja toetustest. Oma hooneist müüs selts läinud aastal koolimaja Undla vallale. 1912. aastal ehitati vana seltsimaja, praegune rahvamaja ehitati 1930. aastal. Praegune tegevus on suunitud rahvamaja võlgade tasumisele. Rahvamaja sisustamise eest hoolitsevad praegu näitetrupp, laulukoor, spordiklubi ja raamatukogu.

- - -

KADRINA LAULUPÄEVAST OSAVÕTVATE KOORIDE NIMESTIK

Laulukoorid
 
Koori nimetus
Kadrina H. S. segakoor
Ojaveski V.T.Ü. meeskoor
Udu L.-M. Ringi segakoor
Mõdriku P.S. segakoor
Ü.E.N.Ü. Palmse osakond segakoor
Haljala segakoor
Ü.E.N.Ü. Vohnja segakoor
Nõmmise segakoor
Miila segakoor
Tõrma segakoor
Liiguste V.T.Ü. segakoor
Ü.E.N.Ü. Mädapea segakoor
Varangu segakoor
Ü.E.N.Ü. Avispea osakonna segakoor
Ambla H. S. segakoor
Udriku M. S. segakoor
Ü.E.N.Ü. Aaspere osakonna segakoor
Kõnnu P. Ü. Segakoor
Arv
26
17
36
25
34
22
44
40
20
26
25
17
24
25
50
29
28
38
Koorijuhi nimi
E. Liiv
J. Rumbach
V. Vunderlich
A. Bastig
Leemet
G. Sandberg
G. Vahrberg
E. Tamman
J. Toom
M. Kesküla
E. Erlich
E. Strauss
J.Rumberg
E. Saage
H. Rüüson
G. Juuse
A. Rätsep
H. Sakk
 
Kokku 18 koori 526 lauljaga
 
Pasunakoorid
 
Kadrina V.T.Ü. orkester
Udriku M. S. orkester
15
22
E. Liiv
J. Raado
 
Kokku 2 pasunakoori 37 pillimängijaga

Märkus: koorid on järjestatud ülesandmise järjekorras, mis ka rongkäiku ülesseadmisel aluseks.

- - -

LAULAME KADRINA LAULUPÄEVAL

Ernst Tael

Ühel sumedal sügisõhtul sõitsid vanaisa ja pojapoeg läbi pimedate Virumaa põlismetsade, läbi lagedate soode, läbi põldude, läbi nurmede... vanaisa kogu aeg lauluviisi ümisedes.

Pojapoeg, kes unine ja tüdinenud pikast sõidust, küsis lõpuks: "Vanaisa, mida sa kogu aeg laulad?" "Laulan selleks, et mure muutuks rõõmuks, et tüdimus muutuks erksuseks, laulan selleks, et aeg muutuks igavikuks ja ajalik olemine ajatuks määramata õnneks," vastas vanaisa.

Laulgem ka Kadrina laulupäeval mured rõõmudeks, kurbus lustiks, raskused võidetavaiks - laulgem ka siin, et puuduks igavus ja tüdimus, et ajalik olemine muutuks määratuks õnneks...

- - -

Aleksander Krimm

Aleksander KRIMM, Kadrina Hariduse Seltsi esimees aastatel 1909 - 1936.

MÄLESTUSI KADRINA HARIDUSSELTSI ALGUPÄEVILT

20 - 25 aastat tagasi valitses meil vene ümberrahvustamise surve, mil ainult venelane riigi kodaniku õigusi võis kasutada. "Mittevenelased" pidid iga oma väljendust ja mõtet kaaluma, millist avalikkusele taheti avaldada. Omavalitsuse ja riigi tegelastel oli Eesti seltsides töötamine keelatud.

Valitsuse tegevust arvustada ei tohtinud, samuti ka poliitikast pidi hoidma eemale.

Pidude lubasaamine ei olnud tol ajal kerge. Kava tuli vene keeles kokku seada, mis moodustas kuulutuse pealmise poole, kuna alumine pool võis eestikeelne tõlge olla. Peale politseilt loa saamist võis kuulutused trükkida. Kõned ja deklamatsioonid tulid politseile esitada valmiskirjutatult vene keeles ja esineda võidi nendega vene keelest sõnasõnaliselt tõlkides. Väga tabavalt kujutas seda seisukorda A. Kivi karikatuuris, mis kujutas Alutaguse taati, kes linna läheb peo luba tooma, kepp käes ning suur raamatute pakk seljas.

Kõige surve peale vaatamata võtsid seltside tööst osa laialdased ringid, eriti kooliõpetajad. Käidi Kadrinas näidendite harjutustel Imastust, Saksist ja kaugemaltki.

Ka puudus tol ajal seltsimaja näitelava, pidusid peeti Undla vallamajas, kuhu iga peo puhul tuli teha ajutine näitelava 1 x 2½ süllalise põrandaga. Tulu peost oli keskmiselt 100 rubla.

Esimene pidu seltsimajas andis 18. novembril 1912. aastal puhast kasu 216 rubla 79 kopikat ja 26. detsembril samal aastal, kus ette kanti J. Liivi "Mäevaim" - 250 rubla 38 kopikat.

Aleksander Krimm

- - -

Meenutus 70 aasta tagusest laulupäevast

Elmar Liiv Elmar LIIV, kauaaegne Kadrina kooliõpetaja, entusiastlik muusikamees, juhatas nii laulu- kui ka pasunakoori.

Kokku kogunud ja koostanud Tiiu Uusküla
Fotod erakogudest

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314