Neeruti Selts MTÜ Tšiendatud 30.08.2010
AVALEHT · PILDIGALERII · SISUJUHT

Tegevus / Loodusretkejuhtide koolitus
Loodusretkejuhtide koolitus - õppetund nr 1

Loodusretked · Loodusretkejuhtide koolitus · Õpitoad

LOODUSRETKEJUHTIDE KOOLITUS

Õppetund nr 1
Õppetund nr 2
Õppetund nr 4

ÕPPETUND nr 2

LAHEMAA FLOORA JA FAUNA

Egle Vulla, 16.09.2006

Sissejuhatuseks

Suvalise ala taimestiku ja loomastiku liigiline koosseis ja mitmekesisus oleneb alal esinevatest elupaikadest (biotoopidest) ning erinevate biotoopide hulgast, seega on liigirohkus sageli otseselt seotud ala pindalaga, kuna suurele pindalale mahub rohkem erinevaid elupaiku. Lahemaa RP pindalast (72 500 ha) lähtuvalt hõlmab RP paljusid erinevaid elupaiku, mistõttu on ala floora ja fauna üsna liigirikas. Lahemaa biotoobid jagunevad peamiselt metsa-, soo- ja ranna/merebiotoopideks. Biotoobilise ja liigilise mitmekesisuse tõttu on Lahemaa loomulikult ka üleeuroopalise looduskaitsealade võrgustiku Natura 2000 linnu- ja loodushoiuala. EL loodusdirektiivi kaitstavatest metsa-elupaikadest esinevad Lahemaal vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, rohunditerikkad kuusikud, puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, pangametsad, siirdesoo- ja rabametsad ning kadastikud; soo-elupaikadest esinevad rabad, rikutud taastumisvõimelised rabad, siirde- ja õõtsiksood, allikad ja allikasood, lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga, liigirikkad madalsood; ranna- ja merebiotoopidest aga näiteks veealused liivamadalad, rannikulõukad, laiad madalad lahed, karid, väikesaared ning laiud, rannaniidud, metsastunud luited. Lisaks nimetatutele esineb veel teisigi erinevaid biotoope, milledest kergemini äratuntavad on nt. kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga, puisniidud, lood (alvarid), jõed ja ojad, looduslikult rohketoitelised järved ning huumustoitelised järved ja järvikud. Kokku on Lahemaal 56 erinevat kaitstavat elupaigatüüpi, lisaks neile elupaigatüübid, mis kaitset ei vaja.

Taimestik

Kuigi 1983.a. andmetel kasvas Lahemaal 838 erinevat taimeliiki ning praeguse seisuga on Lahemaal kindlaks tehtud 804 erineva taimeliigi esinemine (Kaasik & Kask, 1983), ei näita see sugugi veel taimede kadumist alal, vaid tuleneb pelgalt Lahemaa RP ulatuse muutustest (Viitna MK ja Ohepalu LK eraldamine 1997.a.). Lahemaal leiduvad kaitsealused taimed (omapärased ja kergesti ära tuntavad on märgitud tumedalt): karulauk, käpalised (kaunis kuldking, vööthuul-sõrmkäpp, balti sõrmkäpp, võõthuul-sõrmkäpp, kahjakaspunane sõrmkäpp, kuradi sõrmkäpp, russowi sõrmkäpp, kõdu-koralljuur, tumepunane neiuvaip, laialehine neiuvaip, roomav öövilge, harilik käoraamat, harilik sookäpp, väike käopõll, suur käopõll, hall käpp, tõmmu käpp, rohekas käokeel, kahelehine käokeel, pruunikas pesajuur), kollad (harilik sookold, karukold, mets- ja nõmm-vareskold, ungrukold), roosa merikann, müür-raunjalg, süstjas võtmehein, varju-püsikluste, raudtarn, turvastarn, põhjatarn, väike vesikas, harilik näsiniin, mõru-vesipipar, arumadar, süstlehine kuuskhein, siberi võhumõõk, järv-lahnarohi, rand-seahernes, harilik nõgilillik, vesilobeelia, mets-kuukress, metsõunapuu, siberi piimikas, valge vesiroos, väike vesiroos, aas- ja palu-karukell, tume nokkhein, soomurakas, rand-kesakann, püst-kivirik, ahtalehine ängelhein, künnapuu, kõrge kannike

Loomastik

Ka suurem osa Eesti loomaliikidest on endale elupaiga leidnud ka Lahemaal, ent eelkõige tuleks esile tuua kaitsealused ja haruldased liigid. Lahemaal on Eesti ainus ebapärlikarbi elupaik. Lahemaal on registreeritud 1981 putukaliigist 51 kaitsealused. Näiteid: mustlaik-apollo, raba-võiliblikas, haavalumik, sootäpik, tähnik-sinitiib, suur-kuldtiib, kasekedrik, (Luig, 2003).

Olulised kalaliigid: hink, võldas, jõesilm, lõhe.

Kahepaiksetest esineb Lahemaal tähnikvesilik, harilik kärnkonn, rabakonn ja rohukonn - kõik tavalised liigid. Võimalik on ka harivesiliku esinemine, kuid kindlad andmed puuduvad. Roomajatest on tähelepanuväärseim kivisisalik, kellele lisaks elavad Lahemaal ka arusisalik, vaskuss ja rästik. (Kirk, 2001)

Näiteid Lahemaa lindudest: punakurk-kaur, järvekaur, must-toonekurg, väikekoskel, metsis, sookurg, rukkirääk, kassikakk, öösorr, jäälind, nõmmelõoke, laanerähn, hallpõsk-pütt, õõnetuvi, vaenukägu, kaljukotkas, kalakotkas, tutkas. 1983, Kaasik & Kask andmetel elas Lahemaa RP-s ka siniraag, praegu vaid u. 1-2 paari Eesti lõunapiiril. Lahemaal nähtud linnuharuldused: hõbehaigur,2001, Vergi; mandariinpart 2003 ja 2004, Palmse - seega satub Lahemaale linnuharuldusi suhteliselt harva (vrd. Lääne-Eestiga)

Lahemaa teriofaunasse kuuluvaks võib pidada 47 erinevat imetajaliiki, kelledest A.Kirk'i (2001) järgi 2 liigi kohta andmed puuduvad (kärp ja tuhkur - Lahemaalt andmeid pole, kuid Eestis tavalised liigid), 1 liiki (lendoravat) pole sama allika põhjal viimastel aastatel kohatud (esines 1968-1970) ning 1 liik (ahm) on kogu Eestis juhuslik eksikülaline, keda nähti Lahemaal 1987.a. Naaritsa ja ondatra käsi käib Eestis viimastel aastatel halvasti ning neid liike ei pruugi praegu Lahemaal esineda, ent 1980ndate lõpus neid veel esines, samuti on 1980ndate keskel leitud ka punahirvede tegutsemisjälgi (ekskremente). EL tähtsusega imetajaliigid Lahemaal: tiigilendlane, kobras, saarmas, hunt, karu, ilves (+ lendorav, naarits, ahm).

Kasutatud materjalid:

Kaasik, A. & Kask, E. 1983. Lahemaa Rahvuspark

Kirk, A. 2001. Ülevaade imetajate, roomajate ja kahepaiksete uurimisest Lahemaa rahvuspargis 1981-2000. Aruanne

Luig, J. 2003. Ülevaade Lahemaa rahvuspargi putukate (Insecta) uuritusest ja soovitused edasiseks tegevuseks nende kaitsel ning uurimisel. Aruanne

Lahemaa RP kodulehekülg: http://www.lahemaa.ee

- - -

NEERUTI MKA FLOORA JA FAUNA

Egle Vulla, 16.09.2006

Neeruti on küll nime poolest maastikukaitseala mitte looduskaitse ala, kuid sellegipoolest on siin nii mõndagi looduskaitselise väärtusega: Neeruti kuulub Natura 2000 loodusalade hulka. Kaitstavad elupaigatüübid: vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, huumustoitelised järved ja järvikud, kuivad niidud lubjarikkal mullal, liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, liigirikkad madalsood, vanad loodusmetsad, vanad laialehised metsad, okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad), puiskarjamaad, soostuvad ja soo-lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad. Esineb ka üks liik, kelle elupaika sama ürituse raames kaitstakse: kaunis kuldking - tüüpiline okasmetsade orhidee. See aga pole veel kõik...

Kuigi Neerutis kaitstavate elupaigatüüpide hulgas on ka mitmeid avatud biotoope, on Neeruti siiski peamiselt metsakaitseala, mille üheks suurimaks väärtuseks on vanad metsad, kus on säilinud/tekkinud metsade loomulik looduslik struktuur (tasakaal), mida iseloomustavad: 1) kõrges vanuses olevate puude olemasolu, 2) rohke kõdupuit (elukeskkond paljudele seentele, samblikele, putukatele), 3) rohke lagundajate hulk (seened, samblikud), 4) võtme- ja indikaatorliikide esinemine (nö. tunnusliigid - liigid, kes vajavad eluks vanades metsades leiduvaid tingimusi, s.o. puhast õhku, lagupuitu etc.), 5) iseloomulikud mullastikutingimused (tüse huumuskiht, kuna midagi ei viida mujale(nt. puitu siis), samas regulaarsed looduslikud häiringud (nt. metsatulekahjud, tuuleheide ja -murd, üleujutused, biootilised faktorid e. elusad tegurid e. palju rohtu/oksi/koort söövad põdrad, üraskikahjustused jms.) on tekitanud mullaprofiili ruumilist keerukust). Eelnevast lähtudes teame siis, et vanad metsad on ühest küljest väga stabiilsed, teisest küljest väga dünaamilised ning mitmekesised. Kõik see kokku annab paljudele liikidele väärt elu- ja pelgupaiga. Kui veel võtta arvesse asjaolu, et Neerutis levinud salumetsad on juba iseenesest liigirikkad, siis tuleb tunnistada, et Neeruti on ideaalne koht, kust alustada looduse tundmaõppimist, seda enam, et paljud liigid ja elupaigad mahuvad mugavalt väiksele alale ning samas tekib ettekujutus "ehtsast metsast", mis pole pelgalt puupõld.

Kuigi loengu eesmärk on Neeruti taimestiku ja loomastiku tutvustamine, oleks ilmselt ebaõiglane taime- ja loomariiki mittekuuluva mainimata jätmine: seened ja samblikud.

Nn. tavapärased seened (st. söögiseenetüüpi seened) on Neerutis nagu seened ikka, võibolla tavalisest vähem on puravikke, kukeseeni üsna harva. Tähelepanu väärivad aga vanadele metsadele iseloomulikud seened: erinevad puuseened (korrektne termin oleks siis torikulised), milledest tavalisemad (levinumad) on tuletael ja kännupess, lehtpuudel nt. väävlik. Väikemõõtmelistest seeneliikidest on kergelt äratuntav puhta õhu indikaatorliik vahtra-pigilaiksus.

Meeldetuletuseks: samblikud on seente ja vetikate kooseluvorm, mitte iseseisev organism. Kena, kergesti äratuntav ja indikaatorliigina kasutatav Neerutiski leiduv (MKA suusabaasipoolses osas) kopsusamblik, mille siinse populatsiooni kese jääb ilmselt Lasila LK alale ning servad ulatuvad ühelt poolt Neeruti, teiselt poolt Lemmküla järve äärde. Karaktsed samblikuliigid on kindlasti ka habe- ning juussamblikud.

Taimeriigi manu: 1) samblad: maapinnal kasvavaist liikidest tavalised on metsakäharik, laanik, palusammal, rabalaikudes muidugi erinevad turbasambla liigid. Puudel nt. järjekordne indikaatorliik: sulgjas õhik. Vahemärkuseks: paljude erinevate sambla, sambliku ja seeneliikide esinemine tüvedel näitab häid elutingimusi, kuna suur osa väiksemõõtmelisi organisme väga tundlikud - st. ka saastatud keskkonnas võivad puud olla sammalde/samblike/seentega kaetud, sel juhul aga on liikide arv väga väike. 2) rohttaimed: metsades on tavalised ja iseloomulikud salu- ja laanemetsadele omased liigid nagu kopsurohi, sinilill, võsaülane, kollane ülane, naat, jänesekapsas, põdrakanep, kuutõverohi, metspipar, kevadine seahernes, lõokannus, kuldvits, mets-kurereha, salu-siumari, püsik-seljarohi, maarjasõnajalg, kilpjalg, kattekold jpt.; veekogude(l) (kaldail) kasvavad nt. soovõhk, soopihl, sootarn, mätastarn, soopiimputk, ubaleht, järvkaisel, pilliroog, vesiroos, penikeel. Kaitstavatest taimedest kasvab Neerutis lisaks ülalpool nimetatud kaunile kuldkingale veel ka näsiniin ning mõned käpaliseliigid (Emumäe aluses soos lõpuni määramata käpp või sõrmkäpp ning Emmomäe talu juures harilik käoraamat). 3) puu- ja põõsaliike on samuti Neerutis rohkesti ning paljud neist omavad olulist kohta paljude loomade toidubaasina (marjad, seemned), teised aga elupaigana. Inimtegevuse tulemusena kasvab ka mitmeid võõrliike, seda küll peamiselt MK keskses osas. Puudest tavalisimad on kuusk, pärn, tamm, kask, haab; põõsastest sarapuu, kuslapuu, magesõstar, paakspuu (vrd. türnpuuga).

Loomastik. Kuna pole ühestki Neerutit puudutavast entomoloogilisest uuringust kuulda olnud, siis ei saa ka ühtegi erilist liiki välja tuua, kuid siiski võib öelda, et putukatest on siin kahtlemata kohased need, keda majandusmetsa ei taheta ning kes loodusmetsa vägagi sobivad, kuna siin teevad suhteliselt vähem kahju kui majandusmetsas - üraskid (nt. kuuse-kooreürask) ja sikud (nt. kuuse-puidusikk, muskussikk, lehtpuu-kooresikk jt.). Lisaks neile ka kindlasti mitmeid tavalisemaid putukaid (liblikad, mardikad, kiilid, kiletiivalised). Näited.

Konnad: rabakonn, rohukonn, harilik kärnkonn. (mudakonn?). Roomajad: arusisalik, rästik.

Linnustik üsna hästi uuritud ning mingis mõttes käib toimub see praegugi (haudelinnustiku levikuatlase raames - vähemalt 2 vaatlejat ka Neerutit haaravais vaatlusruutudes), varem on uurinud T. Randla. Linnustik väga liigirikas ning et varasemat uuringut tänapäevaga võrreldes leidub ka mõningaid erinevusi, siis järelikult ka dünaamiline. Väga iseloomulikud liigid on puuõõnsustes elavad kakulised (nt. kodukakk, händkakk) ja rähnid (sagedasemad suur-kirjurähn ja musträhn), tõrudest ning pähklitest toituvad liigid (mänsak ja pasknäär) ning pesitsemiseks inimtegevusvaba ala vajavad liigid (erinevad kullilised). Palju ka erinevaid värvulisi (lehelinnud, tihased, põõsalinnud, pöialpoiss, puukoristaja jt.). Erinevalt metsalinnustikust ei ole veelindude arvukus eriti kõrge, kuid üht-teist siiski leidub (nt. puuõõnsustes pesitsev ja seega metsajärvedele sobiv sõtkas, samuti arvukaim ujupart Eestis: sinikael-part, toitumas ka nt. hallhaigur). Ilmselt üsna erakorraliselt (pole just päris tema pesitsusbiotoop) on mitmel aastal pesitsenud siin ka kassikakk (suurim kakuline Eestis).

Imetajad. Ka teriofauna kujundamisel oluline siinsed head toitumis- ja varjetingimused. Puuõõnsuseid kasutavad erinevad käsitiivalised (liigid?). Metsaradadel võib kõige suurema tõenäosusega kiskjate murtud karihiiri (mets-karihiir põhiliselt, vähem väike-karihiirt). Närilistest sagedasemad arvatavasti leethiir, juttselg-hiir, kaelushiir, kuid neid kiskjad üldjuhul laokile ei jäta. Suurim ja uusim Neeruti näriline on loomulikult kobras. Ja kui on palju pisi-imetajaid, siis on ka neid, kes neid söövad: kärplased (metsnugis, nirk), koerlased (kährik, rebane, mäger). Segatoiduliste mägra ja kähriku toidubaasi kuuluvad ka marjad, tõrud ja pähklid, millele lisaks soodustavad nende siinset levikut ka suhteliselt head urukaevamistingimused (eriti olulised mägrale). Mägra toitumisel vihmaussidest jäävad kergelt tuntavad tegevusjäljed pinnasesse uuristatud väikeste koonusjate aukudena ning mägra urgu eristab teiste urukaevajate omadest uruava ette kujunev kanal. Suurtest kiskjatest ilves ja karu (viimane pms. äärealadel - vt. pilti allpool). Neeruti toimimine loomade pelgupaigana tuli kenasti välja ka 2003.a. läbiviidud kütitud suurkiskjate vanuse-uuringus, kus vanim kütitud ilves (12 aastane) oli lastud Neerutis, sest aktiivselt majandatavates metsades on varjevõimalused väiksemad ning erinevad metsaosad jahimeestele kergemini ligipääsetavad, mistõttu sellistes metsades ilvestel enamasti nii kaua elada ei õnnestu. Sõralistest esinevad Neerutis metssiga, metskits ja põder, viimane peamiselt äärealadel.

Soovituslik lehekülg erinevate putukate, lindude ja imetajate häälitsuste õppimiseks: http://www.loodusheli.ee

Näiteid Neeruti karukohadest

Pildil näiteid Neeruti karukohadest

lehe algusse

SISUKORD
· SELTSIST
· SÜMBOOLIKA
· LIIKMED
· JUHATUS
· PÕHIKIRI
· ARENGUKAVA
· TEGEVUSEST
· LOODUSTUBA
· TOIMETISED
· KROONIKA
· KUULUTUSED
· KADRINA
· NEERUTI
· KÜLAD
· ENN LOIK
· EDUARD LEPPIK
· PILDIGALERII
· ARHIIV
· SISUJUHT
VIITED
Serverit teenindab EENet

Neeruti Selts MTÜ · Pargi tänav 3 · Kadrina 45201 · Lääne-Virumaa
e-post: neerutiselts@hot.ee · telefon: 55525314